Putini relvarahu: rahumäng või saatuslik petmine?

Putini relvarahu: rahumäng või saatuslik petmine?

Ukraine, Land - 28. aprillil 2025 kujundab Ukrainas geopoliitiline olukord taas esialgse vaherahu teade Venemaa ja Ukraina vahelise jätkuva sõja kontekstis. Donald Trump avaldas Putinile survet relvarahu ettepanekuga, mida tuleks rakendada kahe nädala jooksul. Kreml teatas vastuseks kolmepäevasest relvarahust, mis peaks kehtima vaid kahe nädala jooksul. Turvaanalüütikud väljendavad end skeptiliselt ettepaneku suhtes ja peavad seda "odavaks manipuleerimise katseks", nagu oe24.

Ukraina on nõustunud tingimusteta relvarahu aktsepteerima. Sellegipoolest keskendub Kremlin sõjalistele tegevustele. Turvaekspert Nico Lange teatas, et Putin lükkas relvarahu ettepaneku tagasi ja järgib selle asemel sõjalisi operatsioone. 9. mail on oodata sümboolset "võidupäev", Moskva erilisi sõjalisi etendusi.

Teise maailmasõjaga seotud mälestuspäevadele mõeldes on Putin teatanud mitmepäevasest relvarahust, mis tuleks kehtida päevapikkusest 8. maist 11. mai päevani. Selle aja jooksul peaksid Kremli sõnul kõik lahingud puhkama. Putin nimetas selle sammu põhjuseks "humanitaarseid kaalutlusi". Venemaa loodab, et Ukraina järgib seda näidet. Kokkulepitud tulepauside rikkumise korral on Moskva aga „sobiv ja tõhus vastus”, näiteks zdf Ukraina valitsus on valmis toetama alalist relvarahu, mis peaks kestma vähemalt 30 päeva, ütles välisminister Andrij Sybiha. Ukraina suursaadik Oleksi Makeiev nõuab suurenenud jõupingutusi Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks. Föderaalne kaitseminister Boris Pistorius mälestab Putini korduvaid teadaandeid ja juhib tähelepanu sellele, et rünnakud ja tsiviilinfrastruktuur ei võta hoolimata väidetavatest rahukõnelustest rünnakuid ja tsiviilinfrastruktuuri.

Putini rahu tingimused

Lisaks on Wladimir Putin sõnastanud püsiva rahu tingimused. Seetõttu peaks Ukraina loobuma oma NATO ühinemisplaanidest ja tal ei olnud tuumarelvi. Ukraina sõjalised võimed peaksid olema piiratud ja Ukrainas asuva Venemaa elanikkonna huvide kaitse tuleb tagada. Oma nõudmisel relvarahu järele nõuab Venemaa ka kõigi lääne sanktsioonide tühistamist. Ukraina seevastu nõuab kõigi Venemaa vägede tagasivõtmist ja jätkab NATO ühinemist, mida peetakse riikliku julgeoleku jaoks ülioluliseks, nagu teises raportis zdf on.

Šveitsis asuv rahukonverents on kavandatud lähitulevikus, kus Ukraina ja teised riigid võtavad tulevikus osa, samal ajal kui Venemaad ei kutsutud. See konverents põhineb president Wolodymyr Selenskyji rahuplaanil aastast 2022 ja seda peetakse sümboolseks katseks mobiliseerida rahvusvahelist tuge.