Putini relvarahu: rahumäng või saatuslik pettus?

Putini relvarahu: rahumäng või saatuslik pettus?

28. aprillil 2025 hakkab Ukraina geopoliitilist olukorda taas kujundama ajutise relvarahu väljakuulutamine Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kontekstis. Donald Trump avaldas Putinile survet relvarahu kavandatava kokkuleppega, mis jõutakse ellu kahe nädala jooksul. Vastuseks kuulutas Kreml välja kolmepäevase relvarahu, mis aga ei jõustu veel kahe nädala jooksul. Turvaanalüütikud on väljendanud ettepaneku suhtes skeptilisust, pidades seda "odavaks manipuleerimiskatseks". oe24 teatatud.

Ukraina on nõustunud 50 päevaks tingimusteta relvarahuga. Sellest hoolimata keskendub Kreml endiselt sõjategevusele. Julgeolekuekspert Nico Lange teatab, et Putin on relvarahu ettepaneku tagasi lükanud ja jääb selle asemel sõjaliste operatsioonide juurde. 9. mail, sümboolsel “Võidupühal” on Moskvas oodata erilisi sõjalisi etteasteid.

Relvarahu ja humanitaarkaalutlused

Teise maailmasõjaga seotud mälestuspäevi silmas pidades kuulutas Putin välja mitu päeva kestva relvarahu, mis hakkab kehtima 8. mai koidikust 11. mai koidikuni. Selle aja jooksul peaks Kremli sõnul igasugune vaenutegevus lõppema. Putin tõi selle sammu põhjuseks "humanitaarsed kaalutlused". Venemaa loodab, et Ukraina järgib eeskuju. Kui aga kokkulepitud relvarahu rikutakse, on Moskva poolt „asjakohase ja tõhusa vastuse” oht. ZDF esiletõstmised.

Ukraina valitsus on valmis toetama alalist relvarahu, kuid välisminister Andri Sybiha sõnul peaks see kestma vähemalt 30 päeva. Ukraina suursaadik Oleksii Makeiev kutsub Euroopat üles suurendama jõupingutusi kaitsevõime tugevdamiseks. Föderaalkaitseminister Boris Pistorius meenutab Putini korduvaid avaldusi ja juhib tähelepanu, et rünnakud linnade ja tsiviilinfrastruktuuri vastu pole väidetavatest rahuläbirääkimistest hoolimata vähenenud.

Putini rahutingimused

Lisaks on Vladimir Putin sõnastanud tingimused püsivaks rahuks. Sellest tulenevalt peaks Ukraina loobuma NATO-ga liitumise plaanidest ega saaks omada tuumarelvi. Ukraina sõjalisi võimeid tuleks piirata ja kaitsta Ukraina venekeelse elanikkonna huve. Oma üleskutses relvarahule nõuab Venemaa ka kõigi lääneriikide sanktsioonide tühistamist. Ukraina nõuab seevastu kõigi Venemaa vägede väljaviimist ja jätkab NATO liikmeks saamise poole püüdlemist, mida Kiiev peab riigi julgeoleku seisukohalt ülioluliseks, selgub Ukraina teisest raportist. ZDF selgitatakse.

Lähiajal on kavas rahukonverents Šveitsis, millest võtavad osa Ukraina ja teised riigid, Venemaad pole aga kutsutud. See konverents põhineb president Volodymyr Zelensky 2022. aasta rahuplaanil ja seda peetakse Kiievi sümboolseks katseks mobiliseerida rahvusvahelist toetust.