Paavst Franciscus sureb: kellest saab tema järglane?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Paavst Franciscus on surnud. Peagi algavad tema järglase valimised, võimalikud kandidaadid üle maailma.

Paavst Franciscus sureb: kellest saab tema järglane?

Paavst Franciscus suri täna hommikul, 21. aprillil 2025. Sellega alustatakse tema järglase otsinguid, millest annab märku Sixtuse kabeli valge suits, kui valitakse uus paavst. Kuni uue paavsti valimiseni juhib roomakatoliku kirikut ajutiselt kardinalide kolleegium.

252 kardinalist on 138 alla 80-aastased ja seega hääleõiguslikud. Need esindavad otsustavat häält uue kirikupea valimisel. Nendest hääleõiguslikest kardinalitest 109 nimetas ametisse Franciscus ja 22 Benedictus XVI. ja 5 Johannes Paulus II poolt. Ajaloolised arusaamad näitavad, et Euroopa kardinalide mõjuvõim väheneb: viimastel aastatel langes hääleõiguslike Euroopa kardinalide osakaal 2013. aasta 52%-lt 43%-le.

Võimalikud kandidaadid paavsti ametikohale

Tähelepanu pööratakse nüüd potentsiaalsetele kandidaatidele, keda peetakse "papablikeks". Vaatlejad eeldavad, et järgmine paavst võib tulla mõnest väljaspool Euroopat asuvast riigist, et jätkata Franciscuse edumeelset kurssi. Diplomaatilist kogemust ja järjepidevust valivad paljud, viimastel aastatel on Franciscuse mõju tugevdanud kümme konsistooriumi.

  • Jean-Marc Aveline (66, Frankreich)
  • Peter Erdö (72, Ungarn)
  • Mario Grech (68, Malta)
  • Pietro Parolin (70, Italien)
  • Luis Antonio Gokim Tagle (67, Philippinen)
  • Joseph Tobin (72, USA)
  • Peter Kodwo Turkson (76, Ghana)
  • Matteo Maria Zuppi (69, Italien)
  • Ladislav Nemet (Serbien)

Erilist tähelepanu väärivad kardinal Luis Antonio Tagle, kes esindab progressiivset tiiba, ja kardinal Pietro Parolin, kes on tuntud oma diplomaatilise töö poolest. Zuppi peetakse ka sobivaks Itaalia kandidaadiks, tunnustatakse tema diplomaatiliste oskuste ja rahupüüdluste eest Ukrainas.

Valimisprotseduurid ja ajalooline perspektiiv

Valimisprotsess algab pärast paavst Franciscuse matuseid, konklaavi ülesandeks on valida salajasel hääletusel uus kirikujuht. Kuupäev selleks määratakse mitte varem kui 14 ja mitte hiljem kui 20 päeva pärast paavsti surma. Konklaavi tulemus on sageli üllatav, lisades protsessi ebakindlust.

Ajalooliselt on konklaavid mänginud roomakatoliku ajaloos olulist rolli. Näiteks toimusid Sixtuse kabelis üliolulised valimised nagu paavst Johannes Paulus II valimine 1978. aastal või paavst Franciscuse valimine 2013. aastal. See traditsioon toob esile olulise seose mineviku ja oleviku vahel katoliku kiriku pea valimisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et paavst Franciscuse lahkumine on katoliku kiriku jaoks oluline sündmus ja järgmised nädalad on otsustava tähtsusega, et otsustada, kes hakkab juhtima enam kui miljardit usklikku.

Cosmo teatab, et...
Rai uudised annab ülevaate kandidaatidest…
Vikipeedia pakub ajaloolisi andmeid möödunud paavstivalimiste kohta.