Austria pöördepunktis: uued valimised või edasine ahistamine?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Praeguses kiirsaates arutasid eksperdid uusi valimisi Austrias ja FPÖ tõusu.

In einer aktuellen exxpress-Sendung diskutierten Experten über Neuwahlen in Österreich und den Aufstieg der FPÖ.
Praeguses kiirsaates arutasid eksperdid uusi valimisi Austrias ja FPÖ tõusu.

Austria pöördepunktis: uued valimised või edasine ahistamine?

Praeguses arutelus Austria poliitilise olukorra üle arutasid toimetaja Eva Schütz ja politoloog Ralf Schöllhammer kiirsaates tehtud küsitluse tulemusi, mis andsid valitsusele üsna negatiivse kuvandi. See uuring näitab, et 46 protsenti austerlastest soovib uusi valimisi kohe, 31 protsenti on selle vastu ja ülejäänutel puudub selge arvamus. Tulemused viitavad süsteemi kulumisele, ütleb Schütz, kes käsitleb ka ÖVP ja SPÖ stabiilseid nõrkusi, mis on olnud kuid selgelt nähtavad. Seevastu FPÖ juhib praegu valimisküsitlusi 36,5 protsendiga ja näib seda positsiooni kindlustavat.

Arutelu poliitilise maastiku tuleviku üle tugevdavad praegused valimistrendid. PolitPro andmetel saavutas FPÖ viimases uuringus 36,5 protsenti, järgnesid ÖVP 20,1 protsendiga ja SPÖ 18,3 protsendiga. Rohelised ja NEOS on vastavalt 10,6 ja 10 protsendil. Valitsusparteide väljakutsed on selged: ÖVP-st ja SPÖ-st koosneval koalitsioonil napib ideid ja julgust, nagu kritiseerib Schöllhammer. Elanik tajub seda “reformi eest põgenemist” poliitilise eneseparoodiana, mis suurendab veelgi usalduse kaotust valitsuse vastu.

Poliitiline meeleolu ja tulevased valimised

Ralf Schöllhammer väljendab muret kasvava poliitilise rahulolematuse pärast, mida iseloomustab arusaam, et valitsus pakub eelkõige lühiajalisi lahendusi. Ta nimetab meetmeid sageli sümboolseks poliitikaks ja kritiseerib, et valitsuse lubatud julgus seisneb soovis kodanikelt rohkem oodata. See kajastub ka uuringutulemustes: PolitPro andmetel näib, et 50,8 protsenti häältest, mille valitsusparteid praeguses valimistrendis kokku saavad, ei püsi stabiilsena.

2024. aastal 29. septembril toimuvaid rahvusnõukogu valimisi silmas pidades on poliitilised väljakutsed selgelt nähtavad. FPÖ võiks võtta sellistel valimistel võtmerolli, samas kui kauaaegsed erakonnad seisavad silmitsi väljakutsega mobiliseerida oma valijad, et vältida valijate populaarsuse edasist langust.

Rahvusvahelised ja sõjalised aspektid

Lisaks sisepoliitilistele väljakutsetele keskendub Austria ka rahvusvahelistele arengutele. Riik kavatseb osta 1,5 miljardi euro eest 12 Itaalia hävitajat M-346FA, et laiendada oma sõjalist võimekust aastast 2028. See otsus näitab, et Austria tugineb vaatamata poliitilistele rahutustele kaasaegsele kaitsele. Austria viib oma väed välja ka UNIFILi missioonilt Liibanonis, mis viitab keskendumisele diplomaatilistele meetmetele.

Üldiselt iseloomustab Austria poliitilist maastikku praegu ebakindlus. Valitsusparteide jätkuv nõrkus ja FPÖ tõus viitavad sellele, et valijad võivad soovida poliitilise olukorra põhjapanevat muutust. Kuidas olukord edasi areneb, on näha.