Austria munad: kliimakaitse hommikusöögilaual

Austria munad: kliimakaitse hommikusöögilaual

Austrias võivad tarbijad olla uhked ühe oma lemmiktoidu – muna üle. Neid ei peeta mitte ainult eriti maitsvateks, vaid ka tõelisteks kliimameistriteks. Selle põhjuseks on säästvate tavade range järgimine, näiteks kanade piirkondlik söötmine ja nende puurides hoidmine. Tegelikult seab see riik ELis kliimasõbraliku munatootmise osas enneolematu standardi.

Arutelu munade tarbimise kasulikkuse üle saab täiendava hoo sisse ülemaailmse munapäevaga, mida tähistatakse igal aastal oktoobri teisel reedel. Rohkem kui 140 riigis viidatakse sellel erilisel päeval munade arvukatele eelistele. Alam-Saksimaa võib selles osas eriti silma paista: munatootmise standardid on Alpi vabariigis väga kõrged. Keskseks probleemiks on siin munade ja munatoodete päritolu ja kasvatamise selge märgistamise taotlus, mis on tööstuses tungivalt nõutud.

Austria munade jätkusuutlikkus

Üha rohkem austerlasi valib AMA kvaliteedimärgiga mune. See pitser tähistab kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke mune ning munade tarbimine on Austrias saavutanud rekordtaseme: keskmiselt tarbib iga elanik 248 muna aastas. Aga mis teeb kohalikud tooted nii eriliseks? Üks peamisi tegureid on munakanade söötmine GMO-vaba piirkondliku sojaga, mida ostetakse koostöös Donau Soja ühinguga. See vähendab CO₂ heitkoguseid ja seab uued standardid munatootmises Euroopas.

Austria linnulihatööstuse aseesimees Heinz Schlögl rõhutab: "Kasutades sertifitseeritud piirkondlikku sojat ja mitte kasutades välismaist sojat, säästavad Austria ettevõtted igal aastal 100 000 tonni CO₂." Rohkem kui 60 protsenti kasutatavast sojast pärineb otse Austriast, mis mitte ainult ei too kaasa lühemaid transporditeid ja väiksemaid CO₂ heitkoguseid, vaid tagab ka vastavuse ELi metsade hävitamise määrusele.

Üleskutse läbipaistvusele

AMA kvaliteedimärk, mis tähistab loomasõbralikke põllumajandusmeetodeid, naudib kasvavat populaarsust. Austrias on munakanade puuris pidamine minevik, samas kui paljudes teistes EL-i riikides, kus umbes 40 protsenti kanadest elab endiselt puuris, jätkub vana süsteem. "Austrias keelatud puurimunatooted satuvad iga päev sellistesse toodetesse nagu pasta ja küpsised," kritiseerib Schlögl ja nõuab seetõttu kohustuslikku märgistamist, et tarbijad teaksid täpselt, kust munad pärinevad ja millistel tingimustel kanu peeti.

Austria munatootmise kvaliteedi kohta võib öelda, et tööstus on stabiilne. Üle 7,3 miljoni munakana tagavad pideva tarne. Ligikaudu 31 protsenti kanadest elab vabapidamisel, 57 protsenti laudas ja üle 12 protsendi peetakse mahepõllumajanduslikult. Sellised põllumajandusmeetodid tagavad, et värsked kohalikud munad on alati saadaval – olgu see siis hommikusöögiks, retsepti koostisosana või jõuluküpsetamiseks.

Muna ei nimetata asjata supertoiduks. Need on rikkad vitamiinide ja toitainete poolest, nagu A-, B-, D-, E- ja K-vitamiinid, samuti seleen ja tsink. Nende kõrge valgusisaldus, millel on suurepärane bioloogiline väärtus, on eriti hinnatud sportlaste seas, kuna see toetab lihaste kasvu. Munad on ka suurepärane kõhutäit toit, muutes need populaarseks valikuks tervisliku toitumise jaoks.

Üldiselt näitavad Austria munatootmise arengud, et kvaliteet ja keskkonnakaitse võivad käia käsikäes. Alpide vabariigis saavad tarbijad mitte ainult puhta südametunnistusega maitsvaid mune nautida, vaid ka aidata vähendada oma süsiniku jalajälge. Austria munatarbimise tausta ja iseärasustega saab lähemalt tutvuda põhjalikust raportist saidil www.tips.at.