Kliimakaitse ohus: säästukoormus rohelise eelarvega 2025!

Kliimakaitse ohus: säästukoormus rohelise eelarvega 2025!

Österreich, Land - Austria seisab kliimakaitse valdkonnas silmitsi suurte väljakutsetega pärast seda, kui kliimapiirkonnas märkimisväärne kokkuhoid otsustati kahe eelarvega 2025/26. Organisatsiooni direktor Katharina Rogenhofer väljendas muret kärbete pärast, mis mõjutavad umbes kolmandiku kogu säästudest. Need meetmed ei saaks mitte ainult ohustada kliimakaitset, vaid avaldada ka negatiivset mõju eelarve konsolideerimisele, kuna Austria ohustab trahve, kui ELi kliimaeesmärgid ei saavuta. EL -i komisjoni sõnul on aga 2030. aastaks kliimaesmärgini jõudmine, kui rakendatakse kõiki riikliku kliima- ja energiaplaani meetmeid. Sellegipoolest pole vajalikud sammud, näiteks kliimaga kahjustavate subsiidiumide ökologiseerimine, veel silmapiiril olnud.

Kavandatud topelteelarve toob kaasa ka uue kliimaga kahjustamise toetused, suurendab kliimakulusid ja lühendab keskkonnavahendeid, sealhulgas katlavahetust. Kliima eesmärkide saavutamiseks vaatamata nendele säästudele peab valitsus tungivalt rakendama juriidilisi meetmeid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Ettepanekud hõlmavad nafta- ja gaasiküttekehade väljumise kuupäeva sidumist, samuti roheliste plii turgude loomist, et suurendada nõudlust madala CO2 toodete järele. Lisaks võiks gaasihalduse seadus (GWG) aidata kaasa gaasivõrkude dekomisjoneerimisele.

ELi kliimakaitsepoliitika ja nende arengud

Kliimakaitse on ka Euroopa kontekstis keskne tähtsus. EL on seadnud endale eesmärgi vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aastaga. Rohelise tehingu osana, mis võeti vastu 2019. aasta detsembris, töötati 2050. aastaks välja kasvustrateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks. See hõlmab meetmeid taastuvate energiate osakaalu suurendamiseks EL -i lõplikus energiatarbimises 42,5 protsendini 2030 -aastaseks.

2020. aastal tuli üle 20 protsendi ELis kasutatud energiast taastuvatest allikatest. Kasvavat kliimakriisi silmas pidades muutub puhta energiaallikate areng fossiilkütuste alternatiivina üha olulisemaks. -Euroopa parlamendi parlamendiliikmed kutsusid juba kiiremaid lube elektrijaamadele, mida hallatakse taastuvenergiaga, et edendada päikese- ja tuuleenergia laienemist. Lisaks katkestatakse järk -järgult ELi finantseerimine maagaasi infrastruktuuriprojektide jaoks, samal ajal kui raha suunatakse vesiniku ja avamere energia infrastruktuuridesse.

saavutatud eesmärgid ja tulevased väljakutsed

Kliimaeesmärgid on samuti ambitsioonikad: EL on ületanud 2020. aasta eesmärgid, näiteks vähendamine kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrreldes 1990. aastaga. Sellegipoolest, pidades silmas globaalseid väljakutseid, näiteks kliimamuutuste mõju ja sõltuvusi fossiilkütustele, on endiselt palju tõkkeid. Pikas perspektiivis eesmärkide saavutamiseks on vaja konkreetseid jõupingutusi ning ühiseid Euroopa ja riiklikke strateegiaid.

Öko uudised , Euroopa parlament ja Keskkonnaföderaalne agentuur teave kliimakaitse praeguste arengute ja väljakutsete kohta.