Iisraeli õhurünnakud: Iraani kõrged kindralid tapeti!

Iisraeli õhurünnakud: Iraani kõrged kindralid tapeti!

Teheran, Iran - Pühapäeval viis Iisrael läbi suure rünnaku Iraani mitmele sõjaväe sihtkohale. See rünnak oli suunatud konkreetselt relvade tootmisrajatistele ja QUDS -i üksuse, revolutsiooniliste valvurite ja Iraani tavalise armee infrastruktuuridele. Rünnatud eesmärkide seas oli Teheranis ka rajatisi. Iisraeli armee, IDF, kirjeldas rünnakut kui "laia rünnakulainet". Iraani uudisteagentuur IRNA teatas, et tapeti kolm revolutsiooniliste valvurite kõrget luureagentuuri, sealhulgas salateenistuse juhataja Mohammad Kazemi ning tema asetäitja Hassan Mohaghegh ja ülem Mohsen Bagheri. Need kindralid "mõrvati" Iisraeli õhurünnakus ja neid nimetatakse postuumselt "märtriks".

Iisrael eesmärgiga vähendada Iraanist kasvavat sõjalist ohtu. Iisraeli julgeolekuasutused peavad Iraani üheks suurimaks ohtuks riikliku julgeolekuga. Selles kontekstis rõhutatakse ka Iraani toetust piirkonna erinevatele sõjaväegruppidele, näiteks Hisbollah ja Huthi mässulised, mis tegutsevad Iisraeli vastu. Iisrael muretseb üha enam Iraani tuumaprogrammi pärast, mis on Jeruusalemma valitsusele eksistentsiaalne oht.

reaktsioonid rünnakutele

Reaktsioonid rünnakutele on juba märgatavad. Iraani revolutsioonilised valvurid olid varem rünnanud Iisraeli vastu üle 300 lahingu drooni ja raketti. Enamiku neist rünnakutest peatasid Iisraeli sõjaväed edukalt. Ükski 170 mehitamata õhukehast ei tunginud Iisraeli õhuruumi. Nendele kaitsemeetmetele vaatamata kahjustas Nevatimi lennubaasi ja mõningaid vigastusi, sealhulgas tõsiselt vigastatud seitsmeaastast tüdrukut. Neid rünnakuid peeti Iisraeli õhurünnaku kättemaks Iraani esindatusele Damaskuses.

Rahvusvahelisel tasandil on USA president Joe Biden kinnitanud oma toetust Iisraelile ja teatas G7 riikide koosolekust sobiva reaktsiooni koordineerimiseks. ÜRO Julgeolekunõukogu plaanib ka erikoosolekut, samal ajal kui Iisraeli ÜRO suursaadikud nõuavad Iraani süüdimõistmist. ÜRO peasekretär António Guterres väljendas muret eskaleerumise suurenemise pärast piirkonnas.

geopoliitiline kontekst

Praegune konflikt on põimitud suuremasse geopoliitilisse raamistikku, kus Iisrael otsib võimalusi oma turvalisuse tagamiseks. Enamik Iisraellasi näeb Iraanis tõsist ohtu. Seda lõhet süvendab ka Süürias toimuv režiimimuutus, mida Iisrael on ära kasutanud iraanlaste arsenali hävitamiseks. Samal ajal on alates 7. oktoobrist 2023. aastast märkimisväärselt nõrgenenud Iraani asetäitjaid, näiteks hisbolla ja Hamas.

Rahvusvaheline üldsus jälgib arenguid, eriti seoses Iraani tuumaprogrammi edenemisega. Iisraeli julgeolekuringid teatavad, et Iraanil on piisavalt relvastatud uraanit vähemalt 15 aatomipommi jaoks. See fakt hoolitseb rahvusvaheliste osaliste eest ja paneb pingele uute tuumakokkuleppe läbirääkimisi, milles on kaasatud ka USA president Donald Trump. Kuigi USA püüdleb diplomaatilise lahenduse poole, näeb Iisraeli valitsus peamiselt sõjalisi meetmeid.