Mobiiltelefonide keeld koolides: eksperdid hoiatavad meedia kuritarvitamise eest!

Mobiiltelefonide keeld koolides: eksperdid hoiatavad meedia kuritarvitamise eest!

1. maist 2025 hakkab kehtima uus mobiiltelefonide keeld koolides, mis kehtestatakse õpilaste kasvavat meediatarbimist piirava meetmena. Otsus tehti keset kasvavat muret ekraaniaja negatiivse mõju pärast laste ja noorte keskendumisvõimele ja vaimsele tervisele. Eksperdid hoiatavad võimalike ohtude eest, mida liigne meediakasutus endaga kaasa võib tuua. Näiteks ots.at märgib, et eriti noorema põlvkonna arstide vaimne tervis on vähendanud tähelepanu.

Sellega seoses käib intensiivsemalt ka arutelu võimaliku üldise sotsiaalmeedia keelu üle noortele. Eelseisval “ZIB Talk” teisipäeval, 29. aprillil 2025 kell 22.35. ORF 2-s ja ORF ON-is arutlevad sellel teemal hariduse, meditsiini ja sotsiaalmeedia eksperdid. Osalevad teiste seas hariduse eestkõneleja Martina Künsberg Sarre NEOSist, noorte eestkõneleja Maximilian Weinzierl FPÖ-st ning lastearst Arnika Thiede ja mõjutaja Michael Skopek.

Lapsevanemad ja eksperdid väljendavad muret

DAK-i uuringu ja Hamburgi Eppendorfi ülikooli haigla teadlaste sõnul võitlevad miljonid lapsed ja noored Saksamaal meediatarbimisest põhjustatud probleemidega. Üle veerandi 10–17-aastastest kasutab sotsiaalmeediat problemaatilisel määral. Umbes 5% peetakse isegi ülalpeetavaks. Need on murettekitavad numbrid, mis on varasemate aastatega võrreldes jätkuvalt tõusnud, kuna 2019. aastal oli probleemse kasutamise osakaal üle 11%.

Need leiud kajastavad paljude vanemate hirme, kes on mures arvutimängude ja sotsiaalmeedia võimaliku negatiivse mõju pärast nende laste arengule. Lisaks näitab andmete jaotus, et keskmine sotsiaalmeedia kasutus vanuserühmas on tõusnud ja on hetkel veidi üle 2,5 tunni tööpäevas, mis on pool tundi rohkem kui 2019. aastal.

Meedia kasutamine neurobioloogilisest vaatenurgast

Neurobioloogide ja psühholoogide leidude põhjal on selge, et sagedasel meediakasutusel võib olla negatiivseid tagajärgi loomingulisele tegevusele ja isiklikule suhtlusele. Martin Korte hoiatab, et sotsiaalvõrgustikud võivad soodustada üksindust, stressi ja vaimuhaigusi. Uuringud on aga näidanud ka seda, et seos meediakasutuse ja psühholoogilise heaolu vahel on keeruline ja sõltub paljudest teguritest.

Eksperdid nagu Jonathan Haidt kritiseerivad nutitelefonide mõju lapsepõlvele, samas kui teised teadlased, nagu Markus Appel, nõuavad diferentseeritud analüüse. Uuringud näitavad ka, et lastesarjad kasutavad võtteid, et julgustada lapsi jätkama vaatamist. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on rõhutanud vajadust investeerida rohkem digiharidusse ja vaimse tervise parandamisse. Neid teemasid käsitleti ka mobiiltelefonide keelustamise ja võimalike edasiste meetmete aruteludes.

Soovitused lapsevanematele on mitmekesised – alates fikseeritud ekraaniaegade määramisest kuni laste abistamiseni sotsiaalmeediaga alustamiseks. DGKJ meediajuhised annavad selged juhised, mille kohaselt alla kolmeaastastel lastel ei tohiks olla ekraaniaega, samas kui 3–6-aastased lapsed peaksid veetma ekraani ees maksimaalselt 30 minutit päevas.