NATO ohvrite mälestus: Belgrad ja Novi kurvad on leinas
NATO ohvrite mälestus: Belgrad ja Novi kurvad on leinas
Belgrad, Serbien - 24. märtsil 2025 toimuvad mälestusüritused NATO pommitamiste ohvritele alates 1999. aastast Belgradis ja Novi SAD. Need iga -aastased mälestused on 24. märtsil 1999 alanud õhurünnaku tulemus ja kestnud 78 päeva. Seda operatsiooni, mida ametlikult nimetati Allied Forceiks, juhtis NATO peasekretär Javier Solana pärast seda, kui Kosovo kriisi osas läbirääkimised tõstsid survet sõjalise sekkumise survet. Vastavalt Kosmo on eesmärk rünnakute põhjustatud ulatusliku hävitamise ja humanitaarkriisiga.
Pommitamise ajal toimusid tohutu sõjalised ja tsiviilkaotused. Arvatakse, et tapeti 1200–2000 tsiviilisikut, Jugoslaavia relvajõud aga umbes 1,008 sõjaväelast ja politseinikku. NATO valis sekkumise, et võidelda inimõiguste etnilise konflikti ja ägedate rikkumiste, näiteks Kosovo albaanlaste etnilise puhastamise vastu. Sekkumine viidi läbi aga ilma ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolekuta ja seetõttu käivitas rahvusvahelised arutelud nende seaduslikkuse ja moraali üle, kuna teated Novi SAD -is algab mälestus kell 7.30. Serbia naftatööstuse hoone ees, millele järgnes 17 -minutine vaikus, millele ohver mõelda tuleb. Traagiliste sündmuste mälestuste elus hoidmiseks toimub ka spetsiaalne mälestusrattareis. NATO pommitamised viisid Serbias märkimisväärse hävitamise. Sillad, haiglad, koolid ja kultuurimälestised olid nii kahjustatud kui ka hävitatud. See tehti osana strateegiast, mis hõlmas üle 38 000 NATO lennukite lahinguoperatsiooni, kusjuures USA õhurelv mängis olulist rolli. Jugoslaaviarmee üritas neid rünnakuid lammutada vananenud lennukite ja õhukaitse abil, kuid sattus jätkusuutmatusse kohta. Konflikt on piirkonna kujundanud kaua pärast sõjaliste konfliktide lõppu. Jugoslaavi vägede väljaastumine Kosovost pitseeriti 10. juunil 1999, nõustudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 ning Jugoslaavia armee ja NATO vahelise sõjalise lepinguga. Need sündmused viisid lõppkokkuvõttes mitte-tohuse üleminekuvalitsuse loomiseni. Ülalnimetatud aruteludes NATO sekkumise üle väitsid sellised intellektuaalid nagu Michael Ignateff ja Robert Skdelsky vastuoluline. Ehkki Ignateff pidas sekkumist vajalikuks inimõiguste kaitseks, rõhutas Skdelsky vajadust suurte võimude järele ja hoiatas riikliku suveräänsuse ohustamise eest. Koos tunnustavad nad Kosovo humanitaarkriisi, mille käigus nende arvamused selle kriisi lahendamise vahendite kohta. sekkumise ja selle tagajärgede kohta
| Details | |
|---|---|
| Ort | Belgrad, Serbien |
| Quellen | |
Kommentare (0)