Globaalne soojenemine ähvardab: uus uuring näitab meie kliima murettekitavaid suundumusi!

Globaalne soojenemine ähvardab: uus uuring näitab meie kliima murettekitavaid suundumusi!

Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi (PIK) praegune uuring, mis avaldati ajakirjas "Environmental Research Letters", viitab sellele, et globaalne soojenemine võib pikemas perspektiivis olla tõsisem, kui varem arvati. Tulemused näitavad, et Pariisi eesmärk hoida globaalne soojenemine alla kahe Celsiuse kraadi on saavutatav ainult väga madalate heitkoguste ja madalamate kliimatundlikkuse väärtuste korral, nagu näiteks vienna.at teatatud.

Kliimatundlikkus, mis on kliimauuringute keskne element, kirjeldab temperatuuri tõusu, mida võib oodata, kui süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris kahekordistub. PIK-uuring võtab arvesse kliimatundlikkust vahemikus kaks kuni viis kraadi Celsiuse järgi, nagu on klassifitseerinud IPCC. PIK-i teadlased rõhutavad tagasiside tähtsust süsinikuringes, sealhulgas igikeltsa sulamine, mis võib tõsta temperatuuri üle kahe kraadi Celsiuse järgi. vbio.de kinnitatud.

Pikaajalised prognoosid ja heitkoguste stsenaariumid

PIK-i uuring on esimene omataoline, mis koostab pikaajalisi kliimaprognoose järgmise tuhande aasta jooksul, võttes arvesse kõiki süsinikuringe peamisi tagasisidet. Teadlased kasutasid täiustatud Maa süsteemi mudelit CLIMBER-X, mis ühendab füüsikalisi, bioloogilisi ja geokeemilisi protsesse ning interaktiivset süsinikuringet. Kasutades kolme madala kuni mõõduka heitkoguste rada, näitavad uuringud, et isegi väikesed heitkoguste muutused võivad põhjustada märkimisväärset globaalset soojenemist. See muudab Pariisi kokkuleppe kohaste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamise üha keerulisemaks.

Maksimaalne soojenemine võib järgmiste aastatuhandete jooksul toimuda madala kuni mõõduka emissiooniga stsenaariumide korral varasemast arvatust tugevamalt. PIK-i direktor Johan Rockström rõhutab, et 2-kraadise eesmärgi saavutamise võimalus on kiiresti sulgumas ja Maa süsteem on kaotamas stabiilsust, mis rõhutab kiireloomulisust heitkoguste kiirema vähendamise ja CO₂ aktiivse eemaldamise atmosfäärist.

Pariisi leping ja selle eesmärgid

12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkuleppe põhieesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus võimalusel 1,5 kraadi Celsiuse järgi, kuid igal juhul alla kahe kraadi Celsiuse järgi võrreldes eelindustriaalse ajaga. Muude eesmärkide hulka kuuluvad heitkoguste vähendamine ja kliimamuutustega kohanemise meetmete edendamine, nt bmz.de mainitud.

Selle lepingu osaks oleva 195 riigi kohustused hõlmavad riiklike kliimapanuste (NDC) väljatöötamist ja korrapäraseid eduaruandeid. See ulatuslik rahvusvaheline koostöö on teravas vastuolus Kyoto protokolliga, millega võeti lepingulised kohustused vaid mõne riigi ees.

Pikemas perspektiivis näeb uuring, et Pariisi kokkuleppe eesmärke on võimalik saavutada ainult koos föderaalsete jõupingutustega heitkoguste vähendamiseks ja ülemaailmsete kliimaeesmärkide saavutamiseks. See muudab kliimamuutuste vastu võitlemise kiireloomulisuse veelgi selgemaks.