Suche
Mein Konto
Pööningudraama: üürnik võidab vaidluse defektse duši üle!
Vaidlus defektse duši üle toob kaasa selge otsuse üürniku kasuks Freiburgis föderaalkohtus.
Pööningudraama: üürnik võidab vaidluse defektse duši üle!
Karm vaidlus on varjutanud Freiburgi pööningul asuvat pööningut: üürniku duši kasutamine on olnud ohus eelmise aasta veebruarist 20 minutit teatatud. Üürnikule öeldi ootamatult, et ta ei tohi enam dušši kasutada, sest all asuva korteri, kus perenaine elab, lakke olid tekkinud veeplekid. Spetsialiseerunud firma tegi kindlaks, et kahju oli tingitud ehitusveast, milles üürnik ei olnud süüdi.
Kuigi üürileandja püüdis esialgu olukorda leevendada, pakkudes üürnikuga oma duširuumi jagamist, ei lahendanud see probleemi. 2024. aasta juunis pöördus üürnik kohtusse ja üürikohus otsustas, et üürileandja peab duširuumi tema kulul 30 päeva jooksul parandama. Üürileandja kaebas selle otsuse edasi nii kantonikohtusse kui ka föderaalkohtusse, kuid vaidles asjatult, kuna mõlemad astmed lükkasid kaebused tagasi. Kümme päeva tagasi langetati lõplik otsus üürniku kasuks: duši remondikulud, mis jäävad hinnanguliselt alla 5000 euro, peavad kandma üürileandja.
Üürniku õigused puuduste ilmnemisel
Huvitaval kombel jääb selgusetuks, kas üürnik jääb korterisse. Üürnike ühistu hinnangul on defektsel vannitoal nagu dušš ka üürniku jaoks otsesed rahalised tagajärjed: üüri saab alandada kuni 16 protsenti. Seaduse tekst lähtub pisiremondi punktist, mis ütleb, et teatud pisiremonditööde eest vastutab üürnik, nt. mietrecht.org selgitas. Lihtsas keeles: kui kapitaalremondi eest vastutab üürileandja, siis väiksemaid remonditöid, näiteks hingede lihvimist, peab tegema otse üürnik. Kui tekib lupjumine, tuleb needki omal kulul eemaldada.