Joobes juhtimine lõpeb varemetega: 18-aastane vigastada, juhiluba kadunud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Joobes juht põhjustab Schartenis avarii. 18-aastane nooruk sai vigastada ja temalt võeti juhiluba ära.

Joobes juhtimine lõpeb varemetega: 18-aastane vigastada, juhiluba kadunud!

Ööl vastu laupäeva, 26. aprilli 2025 toimus Ülem-Austria Scharteni vallas Roitheni linnas raske liiklusõnnetus, mille põhjustas joobes juhtimine. Wels-Landi linnaosast pärit 53-aastane ungarlane sõitis oma autoga Finklhamist Scharteni suunas, kui põrkas kerges parempoolses kurvis kokku vastutuleva sõidukiga. Teises autos, mida juhtis 18-aastane Eferdingi linnaosast pärit nooruk, oli kaasas 18-aastane Rohrbachi linnaosast pärit kaasreisija.

Reisija sai kokkupõrkes kergelt viga ja ta tuli toimetada Welsi haiglasse. 53-aastase juhi alkoholiproov näitas veres 1,72 alkoholi, mistõttu võeti koheselt ära ka juhiluba. Juhtum illustreerib ilmekalt alkoholijoobes juhtimise ohtlikkust.

Alkoholi kasutamise ohud juhtimise ajal

Alkoholi mõju on autojuhtimisel oluline riskitegur. 2021. aastal registreeris Saksamaa föderaalne statistikaamet 13 628 kehavigastustega liiklusõnnetust, milles vähemalt üks osaline oli joobes. See moodustab 5,3% kõigist kehavigastustega seotud õnnetustest, mis on murettekitav areng võrreldes 2020. aasta 13 003 alkoholiga seotud õnnetusega. Lisaks sai nendes õnnetustes vigastada kokku 16 426 inimest, kellest 165 hukkus. Eriti saatuslikuks teeb see, et peaaegu ülepäeviti sureb keegi alkoholiga seotud õnnetuses.

Enamik alkoholiga seotud õnnetusi juhtub sageli nädalavahetustel. Statistiliselt juhtus 24,7% neist õnnetustest laupäeval ja 21,1% pühapäeval. Seevastu vaid 12,3% vigastustega seotud õnnetustest juhtus laupäeval ja ainult 9,8% pühapäeval. Hirmutav pilt, mis rõhutab vajadust suurema hariduse ja ennetamise järele alkoholiga tegelemisel roolis.

Vähenev, kuid siiski kriitiline probleem

Kuigi alates 1975. aastast on alkoholist põhjustatud vigastustega juhtunud õnnetuste arv vähenenud 73,6%, on alkoholiga seotud õnnetuste osakaal endiselt märkimisväärne. Alkoholist mõjutatud õnnetuste osakaalu vähenemine kõigis kehavigastustega seotud õnnetustes 1975. aasta 13,8%-lt praegusele 5,3%-le näitab edusamme, kuid väljakutseks jääb see, kuidas ühiskond selle probleemiga tegeleb. Iga õnnetus, nagu hiljutine juhtum Schartenis, peab olema äratuskõne.

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et alkoholijoobes juhtimise saatuslikke tagajärgi paljudele ei tasu alahinnata. 2025. aasta 26. aprilli intsident ei ole mitte ainult kurb näide üksikisiku saatusest, vaid peegeldab ka probleeme, millega ühiskond kokku puutub liikluses alkoholiga toimetulemisel. Ohutuse suurendamiseks teedel on haridus ja range kontroll endiselt hädavajalik.