Eskaleerumine Teheranis: kullakauplejad paanikas, kümned hukkunud konfliktis!

Eskaleerumine Teheranis: kullakauplejad paanikas, kümned hukkunud konfliktis!

Viimastel päevadel on Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt murettekitavalt teravnenud. Teheranis on kullakauplejad oma väärisesemed ohutusse kohta viinud, samal ajal kui paljud Suure turu piirkonnad on endiselt suletud. Kauplejad kardavad viimastele rünnakutele reageerides rüüstata. Valju kroon Iraani pealinnas toimuvad märkimisväärsed kokkupõrked pärast seda, kui Iisraeli armee ründas pühapäeva õhtul Teheranis enam kui 80 sihtmärki. Ohvrite hulgas on kõrgeid sõjaväeametnikke, sealhulgas revolutsioonilise kaardiväe ülem Hussein Salami ja kindralstaabi ülem Mohammed Bagheri.

Kohalik meedia teatab Teheranis vähemalt 128 surmast ja umbes 900 vigastatust. Arvukalt inimesi sai surma ka Iraani vasturünnakutes Iisraelis. Väidetavalt sai surma vähemalt kümme iisraellast ja 200 vigastada. Iisraelis käivitati pühapäeval uus rünnakulaine, mis käivitas raketihäire Tel Avivis ja Kesk-Iisraelis.

Kas on oht edasiseks eskaleerumiseks?

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ähvardas Iraanile kättemaksuga ja nõudis väidetava tsiviilisikute mõrva eest "kõrget hinda". Iraani president Masoud Pezeshkian teatas aga otsustavast vastusest võimalikele tulevastele rünnakutele. Ka USA president Donald Trump on konflikti kommenteerinud ja kutsunud Iisraeli ja Iraani vahelist kokkulepet, rõhutades, et Venemaa on valmis tegutsema vahendajana ZDF teatatud.

Välisminister Johann Wadephul teeb Pärsia lahe piirkonna reisist ettevaatlikult optimistliku järelduse. Ta näeb võimalusi läbirääkimisteks ja kutsub üles sõlmima Gaza sektoris võimalikku relvarahu. Wadephul rõhutab vajadust läbirääkimistega lahenduse järele ja hoiatab, et sõjaline vastasseis võib viia edasise eskalatsioonini. Ta kutsub Iraani üles järgima tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja hoiduma ballistiliste rakettide väljatöötamisest.

Mõju piirkonnale

Konflikti mõju on tohutu ja mõjutab mitte ainult sõdivaid pooli, vaid ka kogu piirkonna stabiilsust. Vägivald on eskaleerunud alates 7. oktoobrist 2023, mil Hamas alustas vägivaldset pealetungi, mis põhjustas tsiviilelanikkonnale kaost. Kuni maini 2024 oli valju bpb Palestiina poolel hukkus umbes 36 000 inimest ja üle 80 000 sai vigastada, kusjuures suur osa ohvritest on tsiviilisikud.

Üle 1,7 miljoni inimese Gaza sektoris on riigisiseselt ümberasustatud, paljud neist mitu korda. Humanitaarolukord halveneb kiiresti ja suur osa piirkonnast on praegu elamiskõlbmatu. Konfliktil on sügavalt juurdunud ajalooline mõõde, mida saab jälgida 19. sajandi lõpust ja millel on jätkuvalt tohutu mõju Lähis-Ida inimeste tegelikule elule.

Olukorra aina halvenedes jääb õhku küsimus, kas diplomaatilised jõupingutused võivad viia deeskaleerumiseni või jätkub vägivalla nõiaring.