Ärev radikaliseerumine: noored kavandavad rünnakuid Telegrami kaudu

Ärev radikaliseerumine: noored kavandavad rünnakuid Telegrami kaudu

2024. aasta põhiseaduse kaitse ameti aruande avaldamisel avanes Austria julgeolekuolukorrast murettekitav pilt. Kosmo sõnul määratleb siseminister Gerhard Karner (ÖVP) keskse ohuna islamistlikku äärmuslust.

Raporti kohaselt on olukord pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023 oluliselt halvenenud. Kokku dokumenteeriti eelmisel aastal islamiäärmusluse piirkonnas 215 akti, 68 maja läbiotsimist ja 28 arreteerimist, mis tõi kaasa terroriaktide 40-protsendilise kasvu. Paremäärmuslusel kasvas ka reklaamide arv 23 protsenti. Kehavigastused, vara kahjustamine ja ebaseaduslik relvade omamine on ühed levinumad kuriteod.

Radikaliseerumine digitaalajastul

Digiradikaliseerumine noorte seas on kasvav probleem. Aruande kohaselt on veebis reklaamitud äärmuslike tegevuste arv alates 2022. aastast enam kui kahekordistunud. Eelkõige kasutatakse sotsiaalmeediat üha enam alaealiste manipuleerimise ja radikaliseerimise platvormina, kuna State of NRW kinnitab.

Sellise arengu näide on 16-aastane teismeline, kes asutas 2024. aastal paremäärmusliku rühmituse Telegram ning levitas antisemiitlikku ja moslemivastast sisu. See illustreerib, kuidas radikaalsed ideoloogiad köidavad üha enam noori ja on digitaalsetes ruumides ankurdatud. Paremäärmuslus on üha enam suunatud noortele, kuigi stseen on muutunud nooremaks ja kaasaegsemaks.

Põhiseaduse kaitse ameti aruanne näitab ka poliitilistel põhjustel kuritegude murettekitavat kasvu, mis tõusis 2024. aastal ligikaudu 11 000 juhtumini, mis on 42 protsenti rohkem kui aasta varem. Kuna 23 protsenti nendest kuritegudest pandi toime internetis, on selge, et äärmuslus on digitaalses ruumis kanda kinnitamas. Eelkõige langes 19 protsenti poliitiliselt motiveeritud kuritegudest vihakuritegude kategooriasse, mis on murettekitav areng, mis rõhutab vajadust tegutseda.

Ohud ja turvameetmed

Austria ohud on erinevad. Lisaks islamiäärmuslusele ja paremäärmusliku käitumise kasvule on 120 protsenti kasvanud ka vasakäärmuslaste aktiivsus, keskendudes füüsilistele vigastustele ja varakahjudele. Äärmusliku salafismi potentsiaali hinnatakse samuti ligikaudu 2700 inimesele, kellest 600 liigitatakse vägivallale orienteeritud inimeste hulka.

Turvaasutused seisavad silmitsi väljakutsega reageerida nii füüsilistele kui ka küberohtudele. Ministeeriumide, ettevõtete ja parlamendi vastu suunatud ohtude suurenemine on juba toonud kaasa sihipäraseid kaitsemeetmeid. Küberrünnakute eest kaitsmiseks on kriitilise infrastruktuuri operaatoritega peetud sadu konsultatsioone. Põhiseaduse Kaitse Amet tegutseb varajase hoiatamise süsteemina ning toetab julgeolekuolukorra stabiliseerimisel ka teisi ametiasutusi.

Arvestades keerulist ohuolukorda, keskendub digitaliseerimisstrateegia ennetamisele. Sellised algatused nagu üleriigiline ekstremismi ennetamise ja deradikaliseerimise võrgustik (BNED) ja algatus RE#work on mõeldud teadlikkuse tõstmisele ja ennetamisele.

Turvalisus on pidev protsess, mille olulisust rõhutab DSN-i boss Omar Haijawi-Pirchner. Eesmärk peab olema noorte kaitsmine äärmusrühmituste ideoloogiliste rünnakute eest ja neile alternatiivide pakkumine.