Rohelised hülged testis: usaldus toidu vastu väheneb kiiresti!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Greenpeace kontrollib 42 toiduplokki: üle 26% on ebausaldusväärsed. ELi uue direktiivi eesmärk on tuua selgust.

Rohelised hülged testis: usaldus toidu vastu väheneb kiiresti!

Keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace on avaldanud murettekitava uuringu toiduplommide kohta, millel on paljude tarbijate jaoks suur tähtsus. Greenpeace'i tulemuste kohaselt ei ole enam kui veerand 42 testitud toidumärgisest usaldusväärsed. Greenpeace'i põllumajandusekspert Melanie Ebner selgitas, et märgiste rohkus põhjustab ostmisel segadust ja tarbijad vajavad jätkusuutlike otsuste tegemiseks tõelist ja läbipaistvat teavet. See tulemus käib käsikäes uuringuga, mis näitab, et 64 protsenti vastanutest peab kvaliteedimärgiseid oluliseks, kuid üle 60 protsendi on mures rohepesu pärast. Need reservatsioonid tähendavad, et paljud inimesed pööravad toidu ostmisel hüljestele vähem tähelepanu, nagu näitab analüüs.

Uurimise tulemused

Greenpeace'i muudetud kvaliteedimärgi juhendis analüüsiti erinevaid kvaliteedimärke. Selles leiti, et mõned märgised, nagu MSC märgis kaladele ja RSPO märgis palmiõlile, võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele. Teisest küljest on usaldusväärseid kvaliteedimärke nagu Demeter ja Bio Austria, mida peetakse eeskujuks. Greenpeace nõuab seetõttu, et kavandatav EL roheliste väidete direktiiv teeks selgeks, et ettevõtetel on lubatud anda ainult teaduslikult kontrollitud jätkusuutlikkuse lubadusi. See tähendab, et selliseid mõisteid nagu "säästev" ja "kliimasõbralik" saab tulevikus kasutada ainult siis, kui need vastavad läbipaistvatele standarditele, mille üle praegu veel läbi räägitakse. See algatus võib aidata suurendada tarbijate usaldust toidumärgistuse vastu ja anda selgust.

Analüüs näitab ka, et Austrias toodetakse igal aastal 450 000 tonni sealiha, kuigi Tierschutz Austria uus uuring annab kriitilisi kommentaare ka lihamärgiste kohta. Sarnased probleemid kajastuvad ka siin, sest 40 protsenti märgistest ei sisalda loomade heaolu käsitlevat teavet, samas kui ainult 14 protsenti tagab kõrgemad standardid. Need probleemid rõhutavad tungivat vajadust reformitud läbipaistvusstandardite järele toiduainetööstuses, et võimaldada teadlikke ostuotsuseid, nagu rõhutavad ka Greenpeace'i eksperdid.

Loe selle kohta lähemalt krone.at ja ots.at.