Dodik nõustub kohtuotsusega: vangla asemel suur trahv!

Dodik nõustub kohtuotsusega: vangla asemel suur trahv!

20. septembril 2025 tunnustas Serblaste Vabariigi president Milorad Dodik üllatuslikult Bosnia ja Hertsegoviina kohtu otsust. Kuidas Cosmo Väidetavalt maksis Dodik 36 500 konverteeritavat marka (umbes 18 700 eurot), et aastane vanglakaristus rahatrahviks muuta. See nihe kohtupraktikas järgneb pikale perioodile, mil Dodik lükkas kohtu volitused tagasi kui põhiseaduse vastane ja keeldus süstemaatiliselt kohtu otsuseid tunnustamast.

2025. aasta veebruaris mõisteti Dodik rahvusvahelise kõrge esindaja Christian Schmidti otsuste eiramise eest esimeses astmes üheks aastaks vangi, millega kaasnes kuueaastane ametisoleku keeld. Kohtuotsus kinnitati teises astmes 2025. aasta augustis, mis ainult suurendas õiguslikke tagajärgi.

Kohtuotsuse põhjus

Kohtu apellatsioonikoda leidis, et Dodik kirjutas alla dekreedile, mis mõjutas Serblaste Vabariigi Rahvusassamblee 2023. aastal vastu võetud seadusi. Need seadused välistasid kõrge esindaja otsuste avaldamise territooriumil, jättes seega tähelepanuta põhiseaduse nõuded. See eiramine viis lõpuks Dodiki ja Serblaste Vabariigi ametliku väljaande direktori Miloš Lukići süüdistuse esitamiseni. Sarajevo Times selgitas.

Dodik oli varem kõrge esindaja volituste vastu sõna võtnud, mitte ainult ei käitunud ebaseaduslikult, vaid rikkus ka Bosnia ja Hertsegoviina muudetud karistusseadustikku ja mõisteti lõpuks süüdi. Dodiku jaoks tähendab see nüüd, et ta ei saa kuue aasta jooksul olla Serblaste Vabariigis presidendina ega sellega võrreldavatel ametikohtadel.

Poliitilised tagajärjed ja kriis Bosnias

Dodiku mandaadi äravõtmise viis keskvalimiskomisjon ametlikult läbi 6. augustil 2025. Seda tehti valimisseaduse alusel, mis näeb ette automaatse mandaadi kaotuse, kui vanglakaristus ületab kuue kuu. Horvaatia Demokraatliku Ühenduse (HDZ) esimees Dragan Covic kommenteeris, et Serblaste Vabariik on praegu ilma presidendita, mistõttu tuleb see koht täita. Ametlik teade vaba presidendikoha kohta on juba avaldatud Serblaste Vabariigi ametlikus väljaandes.

Dodiki ümbritsevaid sündmusi võib näha keset süvenevat riigikriisi Bosnias ja Hertsegoviinas. Vastavalt Heinrich Bölli fond Riik on halvimas kriisis pärast 1995. aasta Daytoni kokkulepet. Eelkõige on Dodiki juhitav Serblaste Vabariik vastu võtnud Bosnia suveräänsust õõnestavad ja riigiinstitutsioonid nõrgestavad seadused. Kaugeleulatuvad poliitilised otsused, nagu oma piiripolitsei loomine RS-i poolt, ei ohusta mitte ainult riigisisest stabiilsust, vaid avaldavad potentsiaalset mõju ka julgeolekule ja rahule kogu Balkani piirkonnas.