Šokk Viinis: 52-aastased vanurid!
16. aprillil 2025 peeti Viinis kinni 52-aastane mees, kes varastas tahtlikult vanurite käest. Politsei jätkab asja uurimist.
Šokk Viinis: 52-aastased vanurid!
Viini politsei arreteeris 52-aastase mehe pärast seda, kui ta võttis ohvriteks eakaid inimesi. Kahtlustatav jälgis oma ohvreid oma korteritest või majadest lahkumas ja kaasas nendega vestlusele, et märkamatult varastada nende võtmed. Need kuriteod viisid kokku üheteistkümne sissemurdmiseni, mille käigus varastati sularaha, ehteid ja väärisesemeid koguväärtusega umbes 270 000 eurot.
Politsei konfiskeeris maja läbiotsimise käigus kuldmünte, ehteid ja sularaha. Uurijate sõnul kardetakse, et ohvreid tuleb juurde, keda pole veel tuvastatud. Kahtlustatav istub praegu vanglas ja politsei palub teistel võimalikel ohvritel helistada telefonil 01 31310 25600.
Vanusekuritegevus kontekstis
Need vahejuhtumid on seotud kasvava aruteluga vanusega seotud kuritegevuse üle. Max Plancki Instituudi uuringu kohaselt on vanemad õigusrikkujad valdavalt ühiskonna keskelt pärit mehed. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole vanusega seotud kuritegevus tavaliselt vaesuse kuritegu, vaid puudutab enamasti kesk- või kõrgklassi inimesi. Seda näitab ka viimastel aastatel kasvanud vanemate kahtlusaluste arv.
Politsei kuritegevuse statistika näitab, et kahtlustatavana registreeritud üle 60-aastaste inimeste arv kasvas 650-lt 100 000 elaniku kohta 1995. aastal peaaegu 700-ni 2012. aastal. Vargused, solvamised ja kelmused on eakate seas levinud kuriteod. Kui vanemaealiste inimeste üldine kuritegevus on viimase kümne aastaga vähenenud kolm protsenti, siis kelmuskuriteod on kasvanud.
Karistussüsteemi väljakutsed
Demograafilised muutused seavad karistussüsteemile uued väljakutsed. Mõned föderaalriigid on loonud vanematele vangidele spetsiaalsed rajatised, samas kui teised kasutavad segavanglasüsteemi. Vanemate õigusrikkujate rehabilitatsiooni saaks parandada kontaktide hoidmine välismaailmaga, mis muudab arutelu erinevate vanuserühmade vanglatesse paigutamise üle keeruliseks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et praegust vahistamist Viinis ei tohiks vaadelda eraldiseisvana, vaid pigem osana suuremast ühiskonna- ja kuritegevuse statistikast. Teave selle kohta, et 70 protsenti vanematest vastajatest on oma elu jooksul toime pannud vähemalt ühe kuriteo, illustreerib selle teema aktuaalsust ning vajadust uurida tausta ja võtta kasutusele asjakohased meetmed.