Noarünnak Berliinis Zehlendorfis: 23-aastane noormees annab end politseile

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Berlin-Zehlendorfis arreteeriti 23-aastane mees pärast noarünnakut raskete kehavigastuste tekitamise eest; Ohvrid said raskeid vigastusi.

In Berlin-Zehlendorf wurde ein 23-Jähriger wegen schwerer Körperverletzung nach einem Messerangriff festgenommen; Opfer erlitten gravierende Verletzungen.
Berlin-Zehlendorfis arreteeriti 23-aastane mees pärast noarünnakut raskete kehavigastuste tekitamise eest; Ohvrid said raskeid vigastusi.

Noarünnak Berliinis Zehlendorfis: 23-aastane noormees annab end politseile

Häirivas vahejuhtumis peeti Berlin-Zehlendorfis kinni 23-aastane mees, kes ründas esmaspäeval noaga 21-aastast ohvrit. Politsei teatel andis kahtlusalune end ametivõimudele üles teisipäeva õhtul. Raskelt viga saanud ohver jääb vaatamata erakorralisele operatsioonile eeldatavasti halvatuks. See sundis prokurörid rünnaku raskeks kehavigastuseks kvalifitseerima. Uurimiskohtunik otsustab nüüd, kuidas anda kahtlustatava suhtes vahistamismäärus Tagesspiegel teatas.

Rünnak ja selle tagajärjed

Juhtum leidis aset Teltower Dammi pargis, kus ohver sai noahaavu seljale ja lülisamba rinnaosale ning lõikehaava näkku. Rünnaku täpsed asjaolud on siiani ebaselged. Sellistes vägivaldsetes olukordades on kurjategija, ohvri ja kõrvalseisjate vahel sageli keeruline suhtlus. Noored peavad vägivalda sageli põnevaks ja saavad seda kasutada täiskasvanute tähelepanu võitmiseks. See dünaamika muudab veelgi olulisemaks, et vaatajad saaksid mitte ainult vägivallast kõrvale hiilida, vaid ka aktiivselt abi pakkuda Teave koolivägivalla ennetamise kohta kohal.

Oluline on see, et kurjategija, ohvri ja kõrvaltvaataja rollid ei ole alati selged ja sageli muutuvad. Kõrvalseisjad peavad õppima sekkuma ja vajadusel tuge pakkuma, samas kui ohvrid pole sageli kindlad, kuidas käituda. Mõned vägivallatsejad peavad vägivalla kasutamist õiguspäraseks ja on suunatud konkreetselt nõrkadele ohvritele. On ülioluline, et nii ühiskond kui ka haridusasutused seaksid selgemad piirid ja annaksid mõjutatud inimestele teada, et nad pole üksi.