Rohelised nõuavad Austrias radikaalseid muudatusi relvaomandis!

Rohelised nõuavad Austrias radikaalseid muudatusi relvaomandis!

Arutelu relvade omamise üle Austrias muutub taas üha olulisemaks, eriti pärast praegusi sündmusi ja sellega seotud kriitilist olukorda. Rohelised tõstatavad valjuhäälselt laiahaardelist nõuet erarelvaomandi oluliseks piiramiseks. Väike ajaleht teatab, et erakond kaalub erandeid ainult jahimeestele ja laskuritele. Asekantsler Werner Kogler rõhutab vajadust vähendada relvade omamise õigust, kuna rohkemate relvade olemasolu ei too kaasa suuremat turvatunnet, vaid vastupidi, aitab sageli kaasa ebakindluse suurenemisele.

Selle arutelu taust on Austria ühiskonnas sügavalt juurdunud. Kogler, kes peab selle seisukoha ainsaks eestkõnelejaks rohelisi, viitab pärast 2020. aasta Viini terrorirünnakut sagenenud üleskutsetele karmistada kriminaalõiguse sätteid ja relvakeeldusid. Selle arutelu keskmes on ka riigi julgeoleku laiendatud võimalused äärmuslastega suhtlemisel.

Nõuab kõrgemaid standardeid

Kogler ei kritiseeri aga mitte ainult ÖVP, vaid ka teiste karmistamismeetmetele vastu seisvate rahvusnõukogu erakondade seisukohta. Keskne nõue on psühholoogiliste testide kehtestamine, mis peaksid olema kohustuslikud enne relva ostmist. kuller rõhutab, et relvaomaniku kaardi saamiseks tuleb täita erinevaid nõudeid: Siia kuuluvad vanuse alammäär 21 aastat, samuti tõend relvade käsitsemise kohta ja psühholoogiline aruanne relva töökindluse kohta.

Nende psühholoogiliste testide tõhusus on aga küsitav. Õiguspsühholoogia osakonna juhataja Julia Wachter toob välja aegunud testide kasutamise ja kritiseerib ekspertide nõuete selge definitsiooni puudumist. Praegused meetodid hõlmavad sageli vaid lühikesi vestlusi ja küsimusi enesetaju kohta. Kriitikud, nagu psühhiaater Jutta Leth, nõuavad ohutuse suurendamiseks uut testimis- ja jälgimissüsteemi. Ajakirjandus märgib ka, et psühholoogiline hindamine viiakse läbi kiiresti ja põhineb tavaliselt enesearuandel.

Sotsiaalsed raamtingimused silmas pidades

Kogler näeb psühholoogilise toe ja vägivallaennetuse vajadust mitte ainult relva omamise osas, vaid ka koolides. Ta kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teemadele, millega tuleb tegeleda paralleelselt relvateemaga. Eelkõige kritiseerib ta sotsiaalmeedia rolli ja selle mõju noorte radikaliseerumisele. Pikaajaliste lahenduste leidmiseks toob ta välja digiteenuste seaduse kaudu karmima regulatsiooni olulisuse.

Relvaomanike kasvav arv ja sellega kaasnevad sotsiaalsed pinged näitavad selgelt, et reformid on vajalikud. Praeguse probleemiga saab tegeleda vaid kehtiva relvaseaduse põhjendatud ja põhjaliku reformi ning sellega seotud psühholoogiliste ekspertiisidega. Arutelu relvade omamise üle on seetõttu jätkuvalt poliitilise päevakorra keskmes.