Grasser vanglas: 21 aastat kohtuhullust lõppeb karmima karistusega!

Grasser vanglas: 21 aastat kohtuhullust lõppeb karmima karistusega!

Karl-Heinz Grasser peab edaspidi kandma vanglakaristust pikas kohtuasjas. Riigikohus (OGH) kinnitas esimese astme otsuse Buwogi kaasuses ja vähendas Grasseri vanglakaristust kaheksalt aastalt neljale. See tähistab 21 aastat kestnud ja avalikkuse vastakaid reaktsioone pälvinud protsessi lõppu. Grasser teatas, et esitab koos kaaskohtualuse Walter Meischbergeriga kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). See juhtub taustal, et määratud karistused välistavad tingimusliku leebema kohtlemise.

16 aastat kestnud menetluse kestust pidasid paljud ebaõiglaseks, mitte kohtuotsust ennast. Kriitiliselt suhtuti ka algse kohtuniku rolli, kelle abikaasa oli Twitteris Grasseri vastu pahameelt väljendanud. Emotsionaalset arutelu justiitssüsteemi terviklikkuse üle tugevdavad teated poliitiliste mõjutuste kohta Austria kriminaalõigussüsteemis. Kreutneri raportis, mis käsitleb õigusriigi põhimõtet Austrias, öeldakse, et justiitssüsteemis on tõsiseid puudujääke, mis ulatuvad Grasseri juhtumist kaugemale. Neid puudujääke, sealhulgas kardetud "kahetasandilist" õigussüsteemi, tõstatas valjuhäälselt ka endine kõrge õigusametnik Christian Pilnacek, kes väljendas muret uurimiste ajal avaldatava poliitilise surve pärast.

Avalikkuse arusaam ja õiguslikud tagajärjed

Avalikkuse kaastunne Grasseri vastu on langenud, eriti pärast telesaadet, kus ta luges kirja fännilt, kes kirjeldas teda kui "liiga ilusat ja liiga rikast". Sellised väljaütlemised aitavad kaasa arusaamale, et tema suhtes ei eksisteeri mitte ainult juriidilisi, vaid ka sotsiaalseid eelarvamusi. Need aspektid tekitavad küsimusi selle kohta, mil määral saavad kohtusaalis rolli mängida kaastunne või antipaatia ning elustiili või poliitilised küsimused. Tagasivaade pikale uurimisele näitab, et Grasser kannatas menetluse stressi tõttu tohutult rahaliselt ja psühholoogiliselt. Tema naine Fiona Swarovski näitas selle aja jooksul lojaalsust, kuid pinge oli tohutu.

Arutelu justiitssüsteemi reformimise üle Austrias hoogustub pärast seda, kui justiitsminister Alma Zadic moodustas uurimiskomisjoni, et uurida silmapaistvate süüdistatavate kohtlemises esinevaid puudujääke ja ebaõiglust. Kreutneri raport nõuab muu hulgas sõltumatu riigiprokuratuuri sisseseadmist ning majandus- ja korruptsiooniprokuratuuri tugevdamist. Raport näeb justiitsministeeriumi poliitilisi juhiseid problemaatilisena, kuna need seavad ohtu kohtusüsteemi sõltumatuse.

Lõpuks jääb üle oodata, kuidas Austria põhiseadusriik ja ühiskond praegustele väljakutsetele reageerivad. Grasseri juhtum võib toimida katalüsaatorina justiitssüsteemis vajalikele reformidele, mis ületavad ka geograafilisi ja institutsionaalseid piire.