Villasigade tagasitulek: märk liikide väljasuremise vastu!

Villasigade tagasitulek: märk liikide väljasuremise vastu!

Põllumajandusmaailmas võitleb oma koha eest iidne loomatõug: mangalitsa villane siga. Nendel tugevatel ja ilmastikukindlatel loomadel pole kohta tänapäevases tehasekasvatuses, kuid neil on oluline roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Rein-Pfalz teatatud. Nende sigade aretamine pole mitte ainult traditsiooni küsimus, vaid ka samm liikide väljasuremise vastu. Nende vastupidavus ja kohanemisvõime teevad neist väärtuslikud liitlased tänapäeva põllumajandusmajanduses.

Idüllilises mõisas Saksamaal, nagu see Wengi mõis, Mangalitsa villasigu peetakse vabapidamisel. Siin saavad nad liikuda avaral 20 000 m² suurusel pinnal ja järgida oma loomulikku käitumist. Selline liigikohane kasvatus võimaldab loomadel elada pererühmas, kuna korraga on farmis kuni kolm põlvkonda. Sead hoolitsevad oma toitumise eest ise, uurides ja süües spetsiaalset ristiku, kaunviljade, päevalillede ja lupiinide segu. Emad sünnitavad kord-kaks aastas 6-8 põrsast, kes jäävad siis farmi vähemalt aastaks, enne kui nad tallu toimetatakse.

Loomadevaheline sünergia

Veel üks tähelepanuväärne loomakasvatuse tunnusjoon on sümbiootiline suhe Mangalitza villasigade ja Sulmtaleri kanade vahel. See koostöö pakub nii loomaliikide kaitset kui ka eeliseid: kui sigade seltsis on kanad röövloomade, näiteks kullide ja rebaste eest kaitstud, siis sigadele on kasulik väiksem parasiitide surve. See loomakasvatuse vorm ei ole mitte ainult säästva põllumajanduse näide, vaid seab ka tänapäeval uued standardid põllumajandusloomade liigikohasele pidamisele.