Hiline esmasünnitus: riskid suurenevad, emad peavad olema ettevaatlikud!

Hiline esmasünnitus: riskid suurenevad, emad peavad olema ettevaatlikud!

Viini uurimisrühma praegune uuring heidab valgust hilise esmasünnituse mõjule jõukates riikides ning sellega seotud terviseriskidele emadele ja vastsündinutele. Vastavalt aruandele kroon Emade keskmine vanus esimesel sünnil kasvas Austrias 40 aastaga 23,8 aastalt 30,3 aastale. See areng on tingitud erinevatest teguritest, sealhulgas pikematest koolitusperioodidest, naiste muutuvast eeskujust ja noorte emade tööalasest olukorrast.

Uuringud näitavad, et hilised esmasünnitused, eriti 35-aastaste ja vanemate naiste seas, on märkimisväärselt seotud enneaegsete sünnituste ja keisrilõigete suurema arvuga. Oma uuringus, milles analüüsiti 6831 beebi andmeid, leidis meeskond suurenenud tervisega seotud tüsistuste riski. Kui 20–34-aastaste naiste enneaegse sünnituse risk on algväärtus, siis 35-aastastel ja vanematel naistel on risk 1,32-kordne ning 40-aastastel ja vanematel naistel 2,35-kordne.

Tüsistused hilistel enneaegsetel imikutel

Eriti kannatavad nn hilised enneaegsed lapsed, kes sünnivad 34. ja 36. rasedusnädala vahel. Valju ma olen ema Nendel lastel on suurem risk terviseprobleemide tekkeks. Umbes 9% beebidest sünnib enne 37. elunädalat, enamik neist on hilised preemid. Üks näide on väikese Matilda sünd, kes sündis hilise enneaegse lapsena 35+0 nädalal ja pidi pärast kahepäevast vastsündinute intensiivravi osakonnas võitlema selliste sümptomitega nagu kollatõbi ja joomisraskused. Apteek vaata ringi teatatud.

Kõige sagedasemad tüsistused, mis võivad hilisel enneaegsetel imikutel tekkida, on ebaküpsetest kopsudest, hüpoglükeemiast ja arengupeetusest tingitud hingamisprobleemid. Samuti suureneb nakkuste ja hingamisteede haiguste oht. Professor Christian Poets soovitab nende riskide vähendamiseks plaanilisi keisrilõike teha alles 39 nädala pärast.

Erihooldus ja järelhooldus

Statistika näitab, et hilise enneaegse sünnituse puhul on haiglasse tagasivõtmise määr kaks kuni kolm korda kõrgem kui tähtaegsete imikute puhul. Seetõttu on asjakohane järelhooldus esimestel eluaastatel nende heaolu jaoks ülioluline. Soovitatavad meetmed hõlmavad eksklusiivset rinnaga toitmist, nahk-naha kontakti ja hoolikat toitumise jälgimist.

Viini uurimisrühma uuring aitab kaasa arutelule hilise esmasünnituse väljakutsete ja nende mõju üle emadele ja lastele. Keskmise sünniea kasvades muutub üha olulisemaks noorte emade teavitamine võimalikest terviseriskidest ja vajalike tugiteenuste osutamine.