Internetijaht: Steiermark Artur võitleb valeinformatsiooni vastu!

Internetijaht: Steiermark Artur võitleb valeinformatsiooni vastu!

11. juunil 2025 toimus Grazi keskkoolis traagiline tulistamine. See juhtum ei tekitanud mitte ainult hirmu ja šokki, vaid tõi fookusesse ka digitaalse vägivalla ohud. Edela-Steiermargist pärit mees nimega Artur sai massiliste vihasõnumite ja ähvarduste sihtmärgiks, kuna tal oli kurjategijaga sama nimi ja initsiaalid. Alates teisipäeva õhtust on teda üle ujutanud rünnakutele suunatud sõnumite torm, mis on levinud isegi rahvusvaheliselt, sealhulgas Prantsusmaal.

Arturi sõbrad ja tuttavad usuvad, et tema on vägivallatseja, mis teravdab olukorda veelgi. Artur kirjeldab talle suunatud vastikuid sõnumeid ja isegi tapmisähvardusi, mis sundis teda ja ta perekonda turvalisuse huvides ööbima teisipäevast kolmapäevani erinevates kohtades. Tema enda sõnul kardab ta väga võimalikku valvsat õiglust, mis illustreerib Internetis leviva valeinformatsiooni drastilisi mõjusid.

Digivägivalla roll

Müncheni tehnikaülikooli globaalse tervise professor Janina Steinert rõhutab digitaalse vägivalla uuringus selliste rünnakute kaugeleulatuvaid tagajärgi. Oma uurimuses näitab ta, et peaaegu iga teine ​​poliitiliselt aktiivne inimene, keda digitaalne vägivald puudutab, pidi oma suhtlust kohandama. See toob kaasa sisu muutmise ja platvormide külastamise harvemini. Peaaegu iga neljas mõjutatud naine on isegi mõelnud täielikult loobuda. Need murettekitavad arvud näitavad, kui palju digitaalsed rünnakud ohustavad demokraatlikku kooseksisteerimist, nagu hoiatab Bundestagi CDU liige Yvonne Magwas.

Kiire tegutsemise üleskutset toetab HateAidi tegevdirektor Anna-Lena von Hodenberg. Ta kutsub üles looma poolte sees kontaktpunktid mõjutatud isikute jaoks ja kaebuste esitamist järjepidevalt. Samal ajal kutsutakse sotsiaalmeedia platvormide operaatoreid senisest rohkem siduma digiteenuste seadusega (DSA), et aktiivselt tegutseda vihakommentaaride ja valeinformatsiooni vastu.

Digivägivalla tehnoloogiline mõõde

Teine nähtus, mis aitab kaasa digitaalsele vägivallale, on näovahetusrakendused. Need võimaldavad kasutajatel luua pilte ja videomaterjali, mis näivad realistlikud, kuid mida ei salvestata. Sotsiaalmeedia kasutajad saavad monteerida nägusid teiste inimeste kehakujutistele, sageli seksualiseeritud ja konsensuslikul viisil. See juhtub taustal, et suurem osa sellisest manipuleerimisest on suunatud naiste vastu ja toimub sageli mittekonsensusliku pornograafia vormis. Uuringud näitavad, et umbes 90–95% kõigist süvavõltsingutest kuuluvad sellesse äärmiselt problemaatilisesse kategooriasse.

Ilma rakenduste operaatorite ja poliitikute tõhusate kaitsemeetmeteta on karta, et manipuleeritud sisu levitatakse jätkuvalt takistamatult. Arturi juhtum illustreerib ilmekalt digitaalse vägivalla ja desinformatsiooni kaugeleulatuvaid tagajärgi – teema, mis muutub järjest olulisemaks ka laiemas sotsiaalses debatis inimeste kaitsmise kohta selliste ohtude eest.

Artur on nüüdseks politseiga ühendust võtnud, kuid jääb vaid oodata, millal nad edasi tegutsevad, kuni digitaaljaht tema vastu jätkub. Tema juhtum näitab muljetavaldavalt, kui kiiresti valeinformatsioon Internetis levib ja kui dramaatilist mõju see võib avaldada neile, kes ei ole sellega seotud. Jalgpalliklubi, kuhu Artur kuulub, on juba reageerinud ja organiseerinud talle sel raskel ajal abistamiseks õigusabi.

Nende teemade aktuaalsus on laiem, kui esmapilgul võib tunduda. Avalik arutelu veebivihkamise ja platvormide vastutuse üle muutub üha pakilisemaks, et selliseid juhtumeid tulevikus ära hoida.

Digitaalse vägivalla ja selle mõjude kohta lisateabe saamiseks külastage veebisaite National Geographic ja HateAid.

Arturi juhtumi üksikasjalikku aruandlust leiate siit oe24.