Kuumalaine sunnib klounkala kahanema – ellujäämisstrateegia avastati!

Kuumalaine sunnib klounkala kahanema – ellujäämisstrateegia avastati!

Kliimamuutuste mõju mere elusloodusele ei ole pelgalt abstraktne mõiste, vaid kajastub konkreetselt elusolendite käitumise ja füsioloogia muutustes. Hiljuti ajakirjas "Science Advances" avaldatud uuring heidab muljetavaldavalt valgust sellele, kuidas klounakala reageerib äärmuslikele veetemperatuuridele. Newcastle'i ülikooli uurimisrühm analüüsis Paapua Uus-Guineas Kimbe lahes 67 metsiku klounkala paari. 2023. aasta veebruarist augustini kestnud viis kuud kestnud kuumalaine ajal, mil veetemperatuur tõusis keskmiselt neli kraadi üle normi, kahanes 134 uuritud kalast 100.

Umbes 44% nendest kaladest kahanes mõne millimeetri võrra, samas kui 30% kahanes mitu korda. Vaid umbes 25% jäi muutumatuks. Silmatorkav oli see, et auastme või soo kahanemises ei olnud vahet, kuid täheldati paariefekti: ühe partneri kahanemine mõjutas teist. Need kooskõlastatud kohandused näivad vähendavat hõõrdumist kalade hierarhilistes suhetes, parandades nende ellujäämisvõimalusi kuumafaasis. Tegelikult oli kahanevatel kaladel kuni 78% suurem tõenäosus ellu jääda, samas kui 11 kala suri nendes väga stressirohketes tingimustes.

Kalade suurus ja kliimamuutused

Uuringud näitavad, et vee temperatuuri tõustes suureneb ka kalade hapnikuvajadus, samas kui vees on vähem lahustunud hapnikku. See toob kaasa kahanemise, mis on energeetiline strateegia ülekuumenenud vees ellujäämiseks. Kuid need kohanemismehhanismid ei piirdu ainult klounkaladega; Sarnased kahanemisprotsessid on toimunud ka teistel liikidel, näiteks mereiguaanidel. Arvatakse, et selliseid kalade suuruse muutusi võib täheldada ka kliimamuutustest mõjutatud meredes.

Kalapüük võib probleemi veelgi süvendada. WWF-i aruanne näitab, et ookeanidel on globaalses kliimas keskne roll, kuna need toodavad hapnikku ja neelavad süsinikdioksiidi. Kliimamuutused seavad mere ökosüsteemide jaoks üha suuremaid väljakutseid, millel on negatiivne mõju kalandusele. Veetemperatuuri tõus ja süsihappegaasi taseme tõus toovad kaasa soojema ja happelisema vee, mis häirib suuresti kalade käitumist ja toitumist. Prognoosid näitavad, et 99% korallriffidest võib sajandi lõpuks hukkuda, mis oleks paljudele mereelustikule laastav.

Tagajärjed kalandusele ja toiduga kindlustatusele

Väiksemad ja vähem püüdvad kalavarud kujutavad endast otsest ohtu kalapüügile. Teadlaste hinnangul võib iga täiendav soojenemiskraad kaasa tuua ülemaailmse kalapüügipotentsiaali vähenemise enam kui 3 miljoni tonni võrra. See on tõsiselt mõjutatud eelkõige arengumaades, kus üle kahe kolmandiku elanikkonnast toetub merekalapüügile. Eeldatakse, et 2050. aastaks väheneb püük 50%, mis võib nende piirkondade valgurikkale toitumisele dramaatiliselt mõjutada.

Nende väljakutsetega toimetulemiseks on säästva kalanduse majandamise strateegiad ja uuenduslikud vesiviljelusviisid üliolulised. Teadlased rõhutavad, et kalavarude parem majandamine võib globaalse soojenemise kontrolli all hoidmisel suurendada kalade biomassi kuni 60%. Seetõttu soovitab WWF käsitleda kala kui delikatessi ja pöörata tähelepanu säästvatele hankimisviisidele, et vähendada ökoloogilist jalajälge ja kaitsta mere bioloogilist mitmekesisust.