Amokihäire Kirchheimi koolides: ulatuslik politseioperatsioon!
Amokihäire ja tulekahju Kirchheimis: kuritarvitamine viib ulatusliku politseioperatsioonini, õpilased evakueeriti turvaliselt, vigastamata.

Amokihäire Kirchheimi koolides: ulatuslik politseioperatsioon!
Teisipäeval, 11. novembril 2025 kella 7.55 paiku käivitus Saksamaal Kirchheimis Hahnweidstrassel asuva kooli amokihäiresüsteem. See tõi kaasa tugevate politseijõudude, sealhulgas politseipeakorteri ametnike kiire ja ulatusliku lähetamise. Võimaliku ohu vältimiseks eskorditi klasside kaupa koolimajadest välja umbes 900 õpilast ja õpetajat. Läheduses naaberkooli spordihalli rajati kogumispunkt, kuhu oli võimalus ka lapsevanematel oma lastele järele tulla.
Kiirabi oli kohapeal laste ja nende lähedaste eest hoolitsemas. Juhtumi ajal raviti õpilast kehva vereringe tõttu. Muid vigastusi õnneks ei saanud. Koolimajad anti õpetajatele ja kooli juhtkonnale tagasi kella 11 paiku, kuid selle päeva tunnid jäeti ohutuse huvides ära.
Teine juhtum
Lisaks käivitati tulekahjualarm valesti ühes teises Jesinger Halde koolis kella 9.50 paiku hommikul. Tuletõrje kontrollis hoonet, mis seejärel evakueeriti. Poole tunni pärast võis Jesinger Halde tunde jätkata. Kirchheimi politsei on alustanud hädaabikõnede kuritarvitamise uurimist ja püüab välja selgitada, kas kahe juhtumi vahel on seos.
See juhtum Kirchheimis meenutab amoki sündroomi, mida kirjeldatakse kui agressiivset ja dissotsiatiivset käitumismustrit. Mõiste "amok" pärineb malai kultuurist ja tähendab midagi sellist nagu "raevukalt rünnata". Amoki sündroomi on aastate jooksul seostatud erinevate kultuuridega ja see esineb sageli tihedalt asustatud piirkondades. Kuigi enamik tulistamisjuhtumeid puudutavad mehi, kes pole varem viha ega vägivalla märke näidanud, võib nähtus omandada mitmesuguseid kultuurilisi ilminguid. Ajalooliselt on sellel näiteks paralleele USA massitulistamistega, nagu Columbine või Sandy Hook.
Uurimine ja väljavaade
Politseiasutustel on suur huvi mõista häiresüsteemide ebaõige aktiveerimise tausta ja selgitada, kas kahe juhtumi vahel on seos. Arvestades murettekitavaid arenguid, on hädavajalik, et nii koole kui ka õpilaste perekondi teavitataks, mida sellistes hädaolukordades ette võtta. Hädaolukorra lahendamise ja häiresüsteemide parema mõistmisega saab sarnaseid olukordi tulevikus vältida.
Tänased sündmused heidavad valgust ka hädaabikõnede väärkasutuse kasvavale probleemile ja sellega seotud psühholoogilistele külgedele. Juhtum näitab ka vajadust tiheda koostöö järele koolide ja julgeolekuasutuste vahel õpilaste turvalisuse tagamiseks.