Viini poeg võitleb ema pärast: pantvangid Nigeris – mis on selle taga?

Viini poeg võitleb ema pärast: pantvangid Nigeris – mis on selle taga?

73-aastase viinlanna poeg Christoph Gretzmacher loodab oma ema Eva G. varakult naasmist, kes on Nigeris alates 21. aprillist 2025 röövijate käes. Vaatamata keerulisele olukorrale ei ole tal inimröövlitega otsest kontakti ja väljendab kahtlust, et sama võib olla ka röövijates. 67-aastane šveitslanna. Nigeeria linnas Agadezis elanud Gretzmacheril on ulatuslik kohalik võrgustik ja ta tunneb muret piirkonna arengute pärast. Ta usub, et Šveits saab oma aktiivse rolli kaudu avaldada poliitilist survet kohalikele ja piirkondlikele osalejatele, et juhtumit edendada.

Hiljutised teated näitavad, et Eva G.-l läheb väidetavalt hästi, kuna inimrööv tõmbab jätkuvalt rahvusvahelist tähelepanu. Kriitikud märgivad, et hiljutisi arenguid Saheli piirkonnas, kus inimröövlid tegutsevad, iseloomustab jätkuv Euroopa kodanike röövimiste laine. Alates 2023. aasta algusest on toimunud mitmeid intsidente, sealhulgas Eva Gretzmacheri röövimine 11. jaanuaril Nigeris, kus relvastatud mehed võtsid ta majast ära ja kadusid teadmata suunas. Need juhtumid heidavad valgust ohtlikule julgeolekuolukorrale piirkonnas, mida praegu iseloomustavad sõjalised rahutused ja äärmusrühmituste mõju.

Julgeolekuolukord Saheli piirkonnas

Julgeolekuolukord Saheli piirkonnas on viimastel aastatel halvenenud. Sõjalised riigipöörded Malis, Burkina Fasos ja Nigeris koos vägivaldsete äärmuslaste mõjuga kujutavad endast suurt ohtu kohalikele elanikele. Sellega seoses hoiatavad mitme riigi valitsused, sealhulgas Austria välisministeerium, et piirkonnas on suur rünnakute ja inimröövide oht. Selle üheks põhjuseks võib olla terroriorganisatsioonide nagu Saheli Islamiriik (ISSP) ümberstruktureerimine, mis annavad üha enam kontrolli inimröövide üle kohalikele jõugudele.

Välismaalaste inimröövide arv 2025. aastal on enneolematult kasvanud. Vaatlejad mainivad, et ISSP koordineeritud inimröövid sagenevad ja rühmitus on loonud võrgustiku teiste relvastatud organisatsioonidega. Aruanded Nigeeria julgeolekujõudude raskuste kohta nende ohtudega võitlemisel näitavad, et relvastatud vastupanu piirkonnas suureneb ja valitsuse suutlikkus väljakutsetega toime tulla on tõsiselt piiratud.

• Die Sahelzone umfasst Länder wie Mali, Niger, Tschad und Burkina Faso, die zu den ärmsten Ländern der Welt gehören.
• Die Region leidet unter extremen Herausforderungen, darunter Armut, Nahrungskrisen und hohe Bevölkerungszahlen, die Risiken von Migration und Verbrechen erhöhen.
• 41 Millionen Menschen in dieser Region stehen vor Hoffnungslosigkeit, was eine Anwerbung durch extremistische Organisationen begünstigt.

Hiljuti kinnitas ekspert, et Saheli piirkonnas on sagenenud välisriikide kodanike röövimised. Islamistlik terrorirühmitus JNIM on eitanud seotust Eva G. röövimisega, kuid olukord on endiselt äärmiselt pingeline. Mõjutatud riikide valitsused ja rahvusvahelised osalejad otsivad lahendusi, kuid peavad silmitsi seisma ka tõsiasjaga, et džihadistid püüavad laiendada oma tegevust naaberriikides ja rajada oma tegevuseks uusi koridore.

Üldiselt on olukord Sahelis ja inimröövide oht pidev probleem, mis nõuab halveneva poliitilise ja julgeolekuolukorra tõttu erilist tähelepanu. Eva G. ja teiste röövitud inimeste tagasipöördumine on endiselt Euroopa perede ja valitsuste peamine murekoht.