Müüt või tegelikkus? Iisraeli õigus eksisteerida rahvusvahelises õiguses paljastatud!

Müüt või tegelikkus? Iisraeli õigus eksisteerida rahvusvahelises õiguses paljastatud!

Silmatorkavas väites, mis seab kahtluse alla tavapärased narratiivid, on idee riigi loomuomasest "õigusest eksisteerida" tule all. Seda vastuolulist perspektiivi, mida lääne juhid sageli kordavad, eriti Iisraeli osas, kontrollitakse selle juriidiliste ja ajalooliste ebatäpsuste pärast. Väide, et Iisraeli olemasolu põhineb rahvusvahelisel õigusel, nagu soovitas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on põhimõtteliselt ekslik. Ta viitas ÜRO 1947. aasta resolutsioonile 181(II) kui Iisraeli legitiimsuse aluseks, kuid see resolutsioon pakkus välja vaid Briti okupeeritud Palestiina jagamisplaani, mitte riikluse juriidilist alust.

Kriitikud väidavad, et ühelgi riigil, sealhulgas Iisraelil, pole loomuomast õigust eksisteerida, kuna riiklus on pigem poliitiline kui juriidiline reaalsus. Rahvusriigi loomine tuleneb seda esindavate isikute deklaratsioonidest, mitte juriidilisest õigusest. ÜRO jaotusplaan, mis võeti vastu USA tugeva surve all, ei loonud Iisraeli; see oli lihtsalt ettepanek, mida Julgeolekunõukogu ei tunnistanud kunagi siduvaks. David Ben-Gurioni järgnenud Iisraeli riigi väljakuulutamine oli pigem poliitiline akt, mis kulmineerus ajaloolistest rändest ja konfliktidest, mitte aga riikluse õiguslik kinnitus.

Ajalooline kontekst ja tagajärjed

Araabia riigid lükkasid jaotusplaani tagasi, pidades seda palestiinlaste enesemääramisõiguse rikkumiseks. See õigus on sätestatud rahvusvahelises õiguses ja on tänapäevalgi vaieldav teema. Iraagi välisminister Fadhel al-Jamali hoiatas, et eraldumine toob kaasa täiendavaid konflikte, ennustus, mis kajastub piirkonnas jätkuvate pingetega. Narratiivi, mille kohaselt Iisrael loodi legitiimsete rahvusvaheliste protsesside kaudu, peetakse üha enam ajaloo moonutamiseks, mis varjutab palestiinlaste raske olukorra ja nende enesemääramise eest võitlemise keerukuse.

Kuna rahvusvaheline üldsus maadleb nende ajalooliste otsuste tagajärgedega, muutub üleskutse omariiklust ümbritsevate õiguslike ja moraalsete raamistike ümberhindamiseks üha tungivamaks. Käimasolev konflikt ja Iisraeli militariseerimine rõhutavad vajadust kriitiliselt uurida narratiive, mis on kujundanud arusaamu legitiimsusest ja õigustest selles piirkonnas. Iisraeli eksistentsi ümbritsev diskursus tekitab jätkuvalt tugevaid emotsioone ja nõuab mängitava keerulise tegelikkuse sügavamat mõistmist.