Müüt või reaalsus? Iisraeli õigus eksisteerida rahvusvahelises õiguses!

Müüt või reaalsus? Iisraeli õigus eksisteerida rahvusvahelises õiguses!

Silmatorkavas väites, mis vaidlustab tavapärase narratiivi, on riigi omase õiguse eksisteerimise idee tule all. See vastuoluline vaatenurk, mille kajastasid lääne juhid, eriti Iisraeli osas, kontrollis Isleng oma juriidiliste ja ajalooliste ebatäpsuste poolest. Väide, et Iisraeli olemasolu on juurdunud rahvusvahelisse õigusse, nagu soovitas Prantsuse president Emmanuel Macron, on põhiline. Ta nimetas 1947. aasta ÜRO resolutsiooni 181 (ii) kui Iisraeli legitiimsuse põhialuseks, kuid see resolutsioon pakkus üksnes välja Briti okupeeritud Palestiina partitsiooniplaani, mitte osariigi kapoti juriidilist alust.

Kriitikud väidavad, et ühelgi riigil, sealhulgas Iisraelil, ei ole loomupärase õiguse eksisteerimiseks, kuna statistika on pigem poliitiline reaalsus kui seaduslik. Rahvusriigi loomine tuleneb seda esindavate inimeste deklaratsioonidest, mitte juriidilisest õigusest. ÜRO partitsiooniplaan, mis võttis vastu Ameerika Ühendriikide intensiivse surve keskel, ei loonud Iisraeli; See oli lihtsalt ettepanek, mida Julgeolekunõukogu ei tunnistanud kunagi siduvat. Iisraeli riigi hilisem deklaratsioon David Ben-Gurioni poolt oli poliitiline tegu, mis kulmineerus ajaloolisest rändest ja konfliktidest, mitte lavaõiguse juriidilisest kinnitusest.

ajalooline kontekst ja tagajärjed

Jaotusplaan seisab silmitsi Araabia riikide reageerimisega, mis pidas seda palestiinlaste enesemääramise õiguse rikkumisena. See õigus on rahvusvahelise õiguse all kinni ja on tänapäeval endiselt sisukas küsimus. Iraagi välisminister Fadhel Al-Jamali hoiatas, et partitsioon toob kaasa edasise konflikti-ennustuse, mis resoneerib piirkonnas käimasolevaid pingeid. Narratiivi, et Iisrael loodi seaduslike rahvusvaheliste protsesside kaudu, peetakse üha enam ajaloo vahendavaks, varjutades palestiinlaste olukorda ja nende võitluse enesemääramise keerukust.

Kuna rahvusvaheline üldsus haarab nende ajalooliste otsuste tagajärgedega, muutub etapiettevõtte ümbritsevate juriidiliste ja moraalsete raamistike ümberhindamine kiireloomulisemaks. Käimasolev konflikt ja Iisraeli militariseerimine rõhutavad vajadust narratiivide kriitilise uurimise järele, mis on kujundanud arusaama legitiimsusest ja õigustest piirkonnas. Iisraeli eksistentsi ümbritsev diskursus kutsub esile tugevaid emotsioone ja nõuab sügavamat mõistmist keerukatest reaalsustest.