Lahing idarinde eest: Ukraina tugevdab vägesid, Venemaa reageerib!

Lahing idarinde eest: Ukraina tugevdab vägesid, Venemaa reageerib!

Otsustavad arengud 1.010. Venemaa-Ukraina sõja päev.

Laupäeval, 30. novembril möllas rindejoon! Ukraina armee ülem Oleksandr Syrskii teatas, et tugevdab idarindel vägesid reservide, laskemoona ja varustusega. Pärast Donetski oblastis Pokrovski ja Kurahhove külastamist ütles ta, et Ukraina väed jätkavad Venemaa rünnakute tõrjumist. Samal ajal teatas Kiiev, et lahingust saadeti tagasi üle 500 langenud Ukraina sõduri, enamik neist Donetski oblastist.

Dramaatilise intsidendi käigus avaldati video, millel on näha Venemaal Rostovi oblastis põlevat Atlase naftaladu. President Volodymyr Zelensky vastas väljakutsetele, määrates kindralmajor Mykhailo Drapatõi Ukraina maavägede uueks ülemaks. "Ukraina armee vajab meie riigi eesmärkide täielikuks saavutamiseks sisemisi muutusi," ütles Zelenski.

Diplomaatilised pinged ja rahvusvahelised reaktsioonid

Diplomaatilised pinged kasvavad! Venemaa kaitseminister Andrei Belousov kohtus sõjalise koostöö tihendamiseks Põhja-Korea liidri Kim Jong Uniga. Kim väitis, et Ukraina kaugrelvade kasutamine oli USA ja Lääne otsese sõjalise sekkumise tulemus. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas keset seda pingelist olukorda Ukrainat intensiivselt toetada võitluses Venemaa sissetungi “eskaleerumise” vastu.

Zelenski ütles intervjuus, et NATO liikmelisus võib olla Ukraina jaoks lahendus sõja "kuuma faasi" lõpetamiseks, samas kui ÜRO inimõiguste komisjon kutsus Venemaad üles lõpetama viivitamatult kõik rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rõhutas, et sõda tõi esile reeglitel põhineva rahvusvahelise süsteemi nõrkused.

Sõjalised arengud ja regionaalne julgeolek

Sõjaline olukord läheb hullemaks! Ukraina on Venemaa vasturünnakute intensiivistudes kaotanud umbes 40 protsenti territooriumist, mille ta vallutas augustis Venemaal Kurski oblastis. Sõjaväeanalüütikud hoiatavad Ukraina armees isikkoosseisu nappuse eest, mis raskendab vägede rotatsiooni piki enam kui 1000 km pikkust rindejoont. Vahepeal on Poola viinud peamised lahingutangid Leopard 2 Lätti, et tugevdada sealset NATO brigaadi.

MI6 kirjeldab Venemaad kui "šokeerivalt hoolimatut" sabotaažikampaanias Euroopas, samal ajal kui Saksamaa kavatseb tellida neli uut allveelaeva, et täita NATO julgeolekunõudeid. Olukord on jätkuvalt pingeline ja arengud on piirkonna tuleviku seisukohalt üliolulised!