Noor põlvkond kriisis: kuidas Corona muutis ühiskondlikku elu

Noor põlvkond kriisis: kuidas Corona muutis ühiskondlikku elu

Aruanded näitavad, et koroonaviiruse pandeemia on Austria noortele sügavalt mõjunud. Vastavalt Väike ajaleht Digitaliseerimine koolides on pärast esimest sulgemist 2020. aasta märtsis järsult suurenenud. Õpilased said endale uued süle- ja tahvelarvutid, kuid sellel on ka negatiivsed tagajärjed: noored veedavad rohkem aega mobiiltelefonides ja vähem aega suhtlemisel. Õpetajate ametiühing Paul Kimberger rõhutab, et selline pidev kasutamine viib tüüpilise noorteelu languseni. Tüdrukud teatavad üha enam psühholoogilistest probleemidest, eriti ärrituvusest ja depressiivsetest sümptomitest. Riiklikud uuringud näitavad murettekitavalt, et Austrias esineb igal viiendal tüdrukul depressiooni märke.

Mõju ülikoolilinnaku elule

Mõjutatud on ka kõrgharidussektor, nagu rõhutab Nina Mathies Austria Üliõpilaste Liidust. Üritustel osaletakse vähem ja õpilased kogevad tohutut survet õpingute kiireks lõpetamiseks, mis tähendab, et ülikoolilinnakus kannatab elu. Paljudes asutustes pole pandeemia ajal kasutusele võetud veebi- ja hübriidõpetust palju üle jäänud, mis toob kaasa õppetöö paindlikkuse vähenemise. Muutused on mõjutanud ka noorte ja vanemate põlvkondade suhteid, sest nüüd otsivad noored eeskujusid, kes kehastavad väärtushinnanguid ja igapäevaseid toimetulekuoskusi.

Ajaloolane analüüsib ka Adam Tooze oma raamatus pandeemia vallandatud majanduspoliitilisi väljakutseid. Ta väidab, et koroonakriis ei häirinud mitte ainult USA ja Euroopa finantsstruktuure, vaid suurendas ka geopoliitilisi pingeid, eriti USA ja Hiina vahel. Kui lääneriikide valitsused kõhklesid kiiresti reageerimast, koges Hiina kõikehõlmavat ohjeldamisstrateegiat, mis muutis jõudude tasakaalu üleilmselt. Tooze kritiseerib rahvusvaheliste organisatsioonide läbikukkumist tervishoiuvaldkonnas, mis nõrgestas ülemaailmseid tervishoiuasutusi ja mõjutas noorte pikaajalist turvatunnet.