Vanim avastatud genoom: uued arusaamad varajastest inimestest Euroopas!

Vanim avastatud genoom: uued arusaamad varajastest inimestest Euroopas!

Leipzigi Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased on dekodeerinud tänapäeva inimese vanima teadaoleva genoomi. Tüüringi osariigis Ranises Ilsenhöhles avastatud tähelepanuväärsed luutükid on umbes 45 000 aastat vanad ja annavad uusi teadmisi varasest inimkonna ajaloost. Nimekates ajakirjades “Nature” ja “Science” avaldatud analüüsi jaoks oli ülioluline genoomi suurepärane säilimine. Nagu Teated Deutschlandfunk Kulturist ja päevauudised Näitusel kuuluvad leitud luud ühte varasemasse Euroopasse sisserännanud, kuid varem välja surnud ja otseseid järglasi ei jätnud tänapäeva inimeste rühma.

Geneetika dekodeerimine

Uurijad leidsid oma analüüsiga, et inimestel oli sel ajal tume nahk, tumedad silmad ja juuksed. See teave näitab, et Euroopa elutingimustega kohanemine on tingitud geneetilistest tunnustest, mis on tõenäoliselt päritud neandertallaste esivanematelt. Selles analüüsis tuvastatud Homo sapiens-Neandertali segud pidid viimaste tulemuste kohaselt esinema umbes 45 000–49 000 aastat tagasi, mis kujutab endast varasemate hinnangute ajalist kohanemist.

Lisaks viis California ülikooli Berkeley meeskond läbi sõltumatu uuringu, mis leidis sarnaseid tulemusi. Nad analüüsisid 59 iidset genoomi ja leidsid, et geneetiline segunemine toimus umbes 7000 aasta jooksul, toetades veelgi leide. Hinnangud näitavad, et ainult paarsada neist varauusaegsetest inimestest elas Suurbritannia ja Poola vahel, mis teeb avastuse olulisuse veelgi selgemaks. Põhiandmed ei ole olulised mitte ainult evolutsiooniteooria, vaid ka teiste teadusharude jaoks, nagu arhitektuur, sotsiaalajalugu ja antropoloogia, kuna need võimaldavad teha täpseid järeldusi inimeste eluviisi ja keskkonnatingimuste kohta 45 000 aastat tagasi.