Vanim genoom avastas: uued teadmised varajastest inimestest Euroopas!

Vanim genoom avastas: uued teadmised varajastest inimestest Euroopas!

Leipzig, Deutschland - Leipzigi Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased on dešifreerinud moodsa inimese vanima teadaoleva genoomi. Thuringis Ranis asuvas Ilseni koopas avastatud tähelepanuväärsed luutükid on umbes 45 000 aastat vanad ja annavad uusi ülevaate inimkonna varasest ajaloost. Genoomi suurepärane säilitamine oli analüüsi jaoks ülioluline, mis avaldati tuntud eriajakirjades "Nature" ja "Science". Nagu DeutschlandFuntur "ja Tagesschau Näita, et leitud luud on üks varasemaid tänapäevaste inimeste rühmitusi, kes immigreerusid Euroopasse, kuid ei jätnud otseseid järeltulijaid.

geneetika dekrüptimine

Teadlased said oma analüüside kaudu teada, et sel ajal olid inimestel tume nahk, tumedad silmad ja juuksed. See teave tõestab, et Euroopa elutingimuste kohandamine on tingitud geneetilistest tunnustest, mis on tõenäoliselt päritud Neandertal esivanematelt. Selles analüüsis demonstreeritud Homo sapiensi ja neandertallaste vahelised segud pidid toimuma umbes 45 000–49 000 aastat tagasi, mis on aja kohandamine varasemate hinnangutega.

Lisaks viis Berkeley California ülikooli meeskond läbi iseseisva uuringu, mis jõudis sarnaste tulemusteni. Nad analüüsisid 59 vana genoomi ja leidsid, et geneetiline segu leidis aset umbes 7000 aasta jooksul, mis leiud veelgi toetasid. Hinnangud näitavad, et Suurbritannia ja Poola vahel elas vaid paarsada neid varaseid kaasaegseid inimesi, mis teeb avastamise tähtsuse veelgi selgemaks. Põhiandmed pole olulised ainult evolutsiooniteooria, vaid ka muude teaduslike erialade, näiteks arhitektuuri, sotsiaalse ajalugu ja antropoloogia jaoks, kuna need võimaldavad täpseid järeldusi 45 000 aastat tagasi inimeste elu- ja keskkonnatingimuste kohta.