Vorarlberg ja Šveits: unustatud referendum ärkab!

Vorarlberg ja Šveits: unustatud referendum ärkab!

1919. aastal alanud debatt Vorarlbergi võimaliku seotuse üle Šveitsiga muutub praegu taas plahvatusohtlikumaks. 11. mail 1919 hääletasid Vorarlbergi elanikud referendumil, kas osariigi valitsus peaks alustama Šveitsiga ühinemisläbirääkimisi. Valijad kiitsid need läbirääkimised heaks ülekaaluka 81,2% häälteenamusega ja valimisaktiivsus oli 81%. Arutelu on saanud uue hoo sotsiaalmeedias, eriti sellistel platvormidel nagu Reddit, kus spekuleeritakse ajalooliste sündmuste ja võimalike alternatiivsete stsenaariumide üle. Vol.at teatab, et poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda iseloomustasid Austria-Ungari kokkuvarisemine ja märkimisväärsed majanduslikud raskused Vorarlbergis.

Erinevatel andmetel oli toetus Šveitsiga ühinemisele elanike seas tugev. Vaatamata laialdasele toetusele osutasid olulised sotsiaalsed rühmad, sealhulgas tööstuse esindajad, raudteelased ja vaimulikud, märkimisväärset vastupanu. Mõiste "Canton Left" võttis kasutusele Anton Zumtobel ja selle eesmärk oli irooniliselt vihjata Vorarlbergi ambitsioonidele. Šveits ise andis esialgu märku oma valmisolekust rääkida, kuid jäi otsustavas faasis neutraalseks.

Rahvahääletuse taust ja tulemused

Referendum toimus Saksa Austria ebaselge poliitilise tuleviku taustal. Vorarlberg kannatas rängalt sõjajärgse majanduse tõttu, mis suurendas soovi liituda naaberriigi Šveitsiga. Aruannete kohaselt asustasid Vorarlbergi peamiselt annekteerimist soovinud tavalised kodanikud, samas kui suurem osa eliiti hääletas Saksamaa-Austriasse jäämise poolt. Hääletuspäeval osales 57 655 valijat (81%), neist 46 825 (81%) hääletas ühinemisläbirääkimiste poolt. Projekt sai toetust peaaegu kõigis kogukondades, välja arvatud Bludenzi, Hittisau ja Bolgenachi kogukonnad. Vikipeedia juhib tähelepanu, et vorarlberglaste vaatenurgast oli hääletus võimalus ebakindlal sõjajärgsel perioodil sõna sekka öelda.

Sellegipoolest sai liikmeks astumise avalduse Šveitsi välisminister Bernis alles märtsis 1919. Austria kantsler Karl Renner oli annekteerimise idee vastu ja rahvusvahelised reaktsioonid olid valdavalt negatiivsed. USA-st, Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Itaaliast koosnev “Neljanõukogu” teatas 17. detsembril 1919, et ei toeta Vorarlbergi eraldumist Austriast. See otsus takistas Vorarlbergil oma iseseisvussoovi realiseerimast.

Tagajärjed Vorarlbergile

Pärast hääletust sai Vorarlberg 1919. aastal Saint-Germaini lepinguga Austria Vabariigi osaks. 1920. aastal loodi see põhiseaduslikult liitriigina. Vorarlbergi kuberner Otto Ender tegi tugevat kampaaniat Šveitsiga ühinemise poolt ja sai hiljem Austria kantsleriks. Kuid ambitsioonid ühenduse loomiseks Šveitsiga muutusid Austria Vabariigi stabiliseerudes vähem oluliseks. Sessessiooniliikumise viimane jäänuk muutus järgnevatel aastatel mõttetuks.

Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et 1919. aasta ajalooline referendum mitte ainult ei kujundanud Vorarlbergi identiteeti, vaid seda peetakse ka oluliseks näiteks sõjajärgse perioodi keerulistest poliitilistest oludest. Austria foorum selgitab ka, et majanduslikud raskused ja Viinist võõrdumine soodustasid Šveitsiga ühenduse loomist, kuid see vastupanu takistas lõpuks mõlemat projekti. Arutelu nende sündmuste ja nende mõju üle on jätkuvalt aktuaalne ja õhutab jätkuvalt arutelu.