Kaos ID Austria ümber: meilid ajavad kasutajad meeleheitele!

Kaos ID Austria ümber: meilid ajavad kasutajad meeleheitele!

Suuremas Salzburgi piirkonnas tekitab Austria digitaalse identiteedi ID kasutajate seas taas rahulolematust. Mitmed kodanikud said e-kirju oma registreeringu uuendamise kohta ja kartsid, et nad langevad pettuse ohvriks, mis sundis neid isiklikult kontorisse minema. Paljudel juhtudel on see kaasa toonud kontode blokeerimise ja bürokraatliku tüli. See teatab oe24.

ID Austria äpi kasutajasõbralikkuse suhtes oli kriitiline ka linna elanike ja registriameti juhataja Franz Schefbaumer. Ta selgitas, et kuigi registreerimine iseenesest on lihtne, on digitaalse identiteedi avamiseks vaja kas kahte nutitelefoni või sülearvutit. Need tehnilised nõuded on paljudele kasutajatele takistuseks, muutes rakendusele juurdepääsu keeruliseks. Lisaks on kasutajad süsteemi kirjeldanud kui mitte eriti kasutajasõbralikku ja bürokraatlikku.

Rakenduse kriitika ja uute registreerimiste arv

ID Austria saavutas rakenduste poodides üle 8000 arvustuse hulgast vaid 1,6 tärni 5-st, mis on selge märk kasutajate rahulolematusest. Salzburgis registreerus eelmisel aastal ID Austria kasutajaks ligikaudu 12 000 inimest, mis on võrreldes eelmiste aastatega neljakordne. Vaatamata sellele tõusule püsib kriitikalaine. Mõnel juhul ignoreerisid inimesed pettusehirmust saadud e-kirju, mis tõi kaasa täiendavaid probleeme. krone.at aruandeid nende väljakutsete kohta.

Lisaks ootab avalikkus uue üleeuroopalise äpi kasutuselevõttu, mis asendab ID Austria. See “superäpp” peaks olema Austrias saadaval hiljemalt 2026. aasta lõpuks ning selle eesmärk on luua ühtne digitaalne identiteet kogu Euroopale.

Euroopa digitaalse identiteedi algatus

Osana ELi digitaalse identiteedi algatustest võeti 2014. aastal kasutusele elektroonilise identifitseerimise, autentimise ja usaldusteenuste (eIDAS) määrus, mille kohaselt peavad liikmesriigid looma riiklikud elektroonilise identiteedi süsteemid. Need süsteemid peavad vastama teatud tehnilistele ja turvastandarditele ning olema omavahel ühendatud, et võimaldada juurdepääsu võrguteenustele kõigis ELi riikides. Kodanik saab kasutada oma riiklikku elektroonilist isikutunnistust, nt europarl.europa.eu selgitas.

Nende algatuste eesmärk on, et 2030. aastaks oleks vähemalt 80 protsendil digitaalset identiteeti kasutavatest kodanikest juurdepääs peamistele avalikele teenustele. Rõhutatakse, et võtmetähtsusega on riiklike süsteemide koostalitlusvõime ja kasutajasõbralikkus. Keskendutakse kodanikuõiguste kaitsele ja õiglasele digimaastikule. Inimesi, kes ei soovi digitaalset rahakotti kasutada, ei tohiks diskrimineerida.