Vaidlus silmade skaneerimise üle: kes selgitab andmete anonüümseks muutmist?

Vaidlus silmade skaneerimise üle: kes selgitab andmete anonüümseks muutmist?

Õigusvaidlus maailma tuvastamise projekti üle, mille kaasasutaja oli tehisintellekti ettevõtja Sam Altman, võib tuua olulise selguse, kuidas ELis andmete anonüümseks muutmist käsitletakse. Ettevõte tugineb silmade skaneerimisele, et võimaldada turvalist Interneti-juurdepääsu, muutes andmed anonüümseks ja levitades neid erinevate pakkujate vahel. Kuid Baieri andmekaitse pooldajad on skeptilised ja nõuavad rangemaid meetmeid, eelkõige õigust need andmed kustutada. Asjatundjate hinnangul ei piisa praegusest anonüümseks muutmisest, mistõttu tekib küsimus, millal on andmed tõeliselt anonüümsed ja neid ei saa enam üksikisikutele tuvastada. Nagu [zvw.de] teatab, on World juba teatanud, et kaebab nende andmete anonüümseks muutmise standardite määratlemise taotluste peale edasi.

Selgus läbi anonüümsuse?

GDPR kaitseb isikuandmeid ja on kehtestanud selged reeglid anonüümseks muutmiseks. Anonüümsete ja anonüümsete andmete erinevuse mõistmine on endiselt ülioluline. Esimene viitab andmetele, mis on algselt isiklikud, samas kui anonüümsetel andmetel puudub igasugune isiklik viide. See eristamine on suurandmete ja tehisintellekti rakenduste jaoks väga oluline, kuna isegi anonüümsed andmed võivad olla isikliku viitamise objektiks, näiteks IP-aadressid. [dr-dsgvo.de] sõnul on oluline, et anonüümseks muutmine oleks ideaaljuhul kujundatud nii, et isikutele omistamine oleks välistatud, kuigi praktikas võib see olla keeruline.

Vaidluse kontekstis võib kohtuotsusel olla oluline mõju digitaalsete andmete taaskasutamisele, eriti mis puudutab õiguslikke aluseid ja menetlusi. Anonüümseks loetavate andmete selge määratlemine ei mõjuta mitte ainult maailma tavasid, vaid loob pretsedendi kogu tööstusele isikuandmete käsitlemisel. Seetõttu on kohtuvaidlused tõenäoliselt olulised mitte ainult ettevõtte, vaid ka kogu IKT-tööstuse jaoks.