Putin käivitas suurima õhurünnaku: Ukraina on äärmises valmisolekus!

Putin käivitas suurima õhurünnaku: Ukraina on äärmises valmisolekus!

USA president Donald Trump kritiseeris karmilt Vladimir Putinit uute rünnakute eest Ukraina vastu. Ametlikus avalduses kirjeldas ta tohutuid õhulööke Venemaa presidendi olulise, kuid ka vastutustundetu käitumisena. Trump peab eriti taunitavaks asjaolu, et Putin kasutas sadu droone ja rakette. Väidetavalt tellis Putin suurima õhurünnaku pärast sõja algust. Esmaspäeva õhtul loendati 355 drooni ja üheksa tiibraketti, mis on uus rekord, kuna eelmine oli 298 drooni. Ukrainas, eriti Kiievis, aga ka riigi põhja-, ida- ja lõunaosas oli riiklik õhuhoiatus. Trumpi erisaadik Ukrainas Keith Kellogg kritiseeris rünnakuid kui "naiste ja laste valimatut tapmist", tuues esile sõja julma reaalsuse.

Nende rünnakute intensiivsus on murettekitav, sest eelmine Venemaa pealetung eelmistel öödel oli lõppenud juba kaheteistkümne surma ja ligi 80 vigastatuga. President Zelenski kirjeldas õhurünnakuid kui halvimaid pärast konflikti algust ja kutsus üles Venemaale rohkem survet avaldama. Tõendid droonide suurest tootmisest Venemaal, mis tarnib iga päev rindejoonele kuni 4000 seadet, suurendavad muret. Putin oli juba aprillis teatanud, et relvadest on puudus. Praegune olukord võib viidata sellele, et sellised rünnakud muutuvad käimasolevas sõjas uueks normiks.

Sõjaline ja poliitiline dünaamika

Samal ajal hoiatab politoloog Sabine Fischer teaduse ja poliitika sihtasutusest, et Venemaa soovib nende eskalatsioonistrateegiatega tugevust demonstreerida. Tema sõnul võib selline käitumine olla signaaliks ka Washingtonile ja EL-ile. Lõppkokkuvõttes pole Venemaa eesmärk mitte ainult murda Ukraina elanikkonna vastupanutahet, vaid taotleb ka pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Olukorra analüüsi kohaselt on mõlemad pooled püüdnud oma poliitilisi eesmärke maksimeerida alates 2014. aastast, suutmata mobiliseerida kõrgemaid jõude.

2014. aastal Krimmi annekteerimisega alanud sõjast on tänaseks saanud üks suurimaid regionaalseid konflikte Euroopas pärast II maailmasõja lõppu. Vaatamata märkimisväärsetele sõjakatele jõupingutustele on Venemaal raskusi oma poliitiliste eesmärkide ja sõjaliste võimete tasakaalustamisega. Teisest küljest suutis oma olemasolu eest võitlev Ukraina tagasi vallutada üle poole alates 24. veebruarist 2022 kaotatud territooriumidest. Kuid väljakutsed on endiselt suured ning mõlema poole suutlikkust viia oma strateegiaid vajalike sõjaliste vahenditega kooskõlla mõjutab rahvusvaheline toetus.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja edasised arengud

Rahvusvahelised reaktsioonid hiljutistele Venemaa rünnakutele on erinevad. Föderaalne välisminister Johann Wadephul on rünnakud inimõiguste rikkumisena selgelt hukka mõistnud. Vaatamata eskaleerumisele tehakse ka diplomaatilisi jõupingutusi, näiteks 1000 vangi vahetus Venemaa ja Ukraina vahel. Selles kontekstis on Trump sõnastanud oma eesmärgi peatada verevalamine ja normaliseerida suhted Venemaaga.

Samal ajal on konflikti tuumamõõde endiselt tõsine probleem. Tuumakasutuse oht ei ole veel tegelikku eskaleerumist kaasa toonud, kuid see võimaldab Venemaal end aja jooksul ümber paigutada. Hoolimata olemasolevast ressursside mobiliseerimisest ja survest rindel, on kurnamissõja algusolukord endiselt äärmiselt pingeline, mille tulemus on mõlema poole jaoks ebakindel. Ukraina õhuvägi on juba välja töötanud kaitsestrateegia Venemaa õhuüleoleku neutraliseerimiseks, kuid sõja tagajärgi ja kulgu on endiselt raske ennustada.