Macron ja Starmer: ajalooline tuumalepe neljapäeval Londonis!

Macron ja Starmer: ajalooline tuumalepe neljapäeval Londonis!

10. juulil 2025 saabub Londonisse Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kellest saab pärast Brexitit esimene Euroopa riigipea, kes tugevdab Prantsusmaa ja Suurbritannia suhteid. Tema visiidi puhul kavatsevad kaks riiki allkirjastada ühisdeklaratsiooni tuumaheidutuse koordineerimise kohta. See leping on mõeldud vastuseks "äärmuslikule ohule Euroopale" ja kinnitab, et mõlema riigi heidutusvahendeid saab kasutada riiklikult kontrollitud, kuid koordineeritult. Leppe allkirjastamine toimub neljapäeval Macroni ja Briti peaministri Keir Starmeri kohtumisel, millest võtavad osa ka mõlema riigi ministrid. vienna.at teatatud.

Riigivisiit on osa laiemast päevakavast, mis hõlmab selliseid teemasid nagu Ukraina kriis, kaitse ja La Manche'i vägede vaheline ränne. Macron räägib ka Briti-Prantsuse alliansist ja stabiilse maailmakorra vajadusest. Ta soovib "värskendada" kaitsesidemeid kahe riigi vahel, tuues esile kaitsekoostöö pikka ajalugu, nagu näiteks tagesschau.de lisatud.

Sümboolikat täis riigivisiit

Macron Wird mit Allen Ehren empfangen, Darunter Kanonenschüsse und die Anwesenheit von König Charles ja Königin Camilla im Renovierten Buckingham Palast. Ühel hilisemal vastuvõtul vaatasid Macron ja ta naine Prantsusmaaga seotud kunstiteoseid, näiteks Marie Antoinette’i nuusktubakast. Eriti tähelepanuväärne on tema kõne Briti parlamendis, tekitades naeru ja aplausi. Lisaks eksponeeritakse 2026. aasta sügisel Briti muuseumis Bayeux gobelään.

Riigivisiiti peetakse otsustavaks hetkeks Suurbritannia ja EL-i suhete süvenemisel. Läbirääkimistel tõstatatakse aga ka tundlik teema, mis puudutab üle La Manche'i väina sõitmist. Tänavu on ületamist üritanud üle 20 000 inimese, mis on mullusega võrreldes ligi 50 protsenti rohkem, ja hukkunud on vähemalt 14 inimest. Suurbritannia kutsub Prantsusmaad üles astuma otsustavamaid samme illegaalse immigratsiooni vastu.

Fookuses tuumaheidutus

Arutatud tuumaheidutuse lepingu sõlmimine toimub Euroopa julgeolekupoliitilise maastiku muutumise taustal. Ebakindlus USA kui liitlase usaldusväärsuse osas, eriti pärast Donald Trumpi presidendiks saamist, tekitab küsimusi NATO ja tuumaheidutuse kohta. Euroopa iseseisvuse vajadus, eriti selliste riikide nagu Prantsusmaa jaoks, muutub üha pakilisemaks, nagu näitab arutelu alternatiivsete tuumajulgeoleku tagatiste üle. Prantsusmaal on 290 tuumalõhkepead ja strateegilised, kuid mitte taktikalised tuumarelvad, mis ei sõltu USA komponentidest. tagesschau.de.

Selles uues julgeolekupoliitilises reaalsuses nähakse Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelist kokkulepet olulise signaalina. Need kaks riiki toetuvad ühiste väljakutsete lahendamiseks koordineeritud kaitsele. See võiks olla aluseks suuremale koostööle tuuma- ja tavakaitse valdkonnas, suurendades samal ajal survet Venemaale ja teistele potentsiaalsetele ohtudele Euroopas.