Läti plaanib Istanbuli konventsioonist välja astuda: protestid Riias!

Läti plaanib Istanbuli konventsioonist välja astuda: protestid Riias!

31. oktoobril 2025 vormistas Läti parlament oma otsuse Istanbuli konventsioonist välja astuda. See otsus tehti neljapäeval pärast mitu tundi kestnud arutelu ja pälvis toetuse ühelt kolmest vasaktsentristliku valitsuse koalitsioonierakonnast. See teeks Lätist esimese EL-i riigi, kes loobub konventsioonist, mis on alates selle ratifitseerimisest 2024. aastal loonud olulise raamistiku naiste kaitsmiseks vägivalla eest.

Istanbuli konventsiooni peetakse Euroopas esimeseks rahvusvaheliselt siduvaks vahendiks naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ning selles määratletakse arvukalt meetmeid ohvrite ennetamiseks ja kaitsmiseks. Selles liigitatakse naistevastane vägivald tõsiseks inimõiguste rikkumiseks ja nõutakse kõikehõlmavaid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks. Naiste õiguste organisatsioonid väljendavad tõsist muret, et konventsioonist väljaastumine võib õõnestada naiste kaitset Lätis.

Protestid ja reaktsioonid

Kolmapäeval, päev enne Bundestagi otsust, avaldas umbes 5000 inimest Riias meelt kavandatava lahkumise vastu. Meeleavaldajad teevad selgeks, kui oluline on Istanbuli konventsioon naiste õiguste edendamiseks ning seksuaal- ja perevägivalla ohvrite kaitseks. Eriti pärast ratifitseerimist 2024. aastal peeti konventsiooni oluliseks eduks valitsuse jaoks, mis oli 2023. aasta septembris ametisse asudes keskendunud tugevalt naiste ja sooküsimustele.

Istanbuli konventsioonist väljaastumise peab nüüd heaks kiitma president Edgars Rinkevics. See võib viia edasiste aruteludeni valitsuses ja avalikkuses, kuna selle sammu tagajärjed on kaugeleulatuvad.

Istanbuli konventsiooni taust

Istanbuli konventsioon, mille 11. mail 2011. aastal allkirjastasid 13 riiki, sealhulgas Austria, sisaldab kõikehõlmavaid sätteid võitluseks kõigi naistevastase vägivalla vormidega, sealhulgas traditsiooniliste tavadega, nagu naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsioon tunnistab ka struktuurset vägivalda soolise vägivalla peamise põhjusena ning kutsub osalisriike üles edendama nii seaduslikku kui ka tegelikku naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

• Österreich ratifizierte die Konvention am 14. November 2013, und sie trat am 1. August 2014 in Kraft.
• Die Nationale Koordinierungsstelle „Gewalt gegen Frauen“ wurde im Sommer 2015 eingerichtet.
• Die Konvention umfasst Verpflichtungen zur Gewaltprävention, zum Schutz von Opfern und zur Strafverfolgung.

Osalisriikide meetmete hindamisel on keskset rolli Istanbuli konventsiooni elluviimist jälgiv ekspertgrupp GREVIO. See rühm võib algatada konkreetseid uurimisi ja anda üldisi soovitusi, eriti tõsiste või püsivate vägivallamudelite korral. Selle sõltumatu rühma liikmed valitakse nende aususe ja asjakohaste valdkondade asjatundlikkuse alusel.

Läti eelseisev lahkumine võib vallandada olulise arutelu naiste õiguste kaitsmiseks ELis rahvusvaheliste vahendite vajaduse ja väärtuse üle. Kas Riia valitsus aktivistide muredega arvestab, näitavad lähipäevad.

Lisateavet Istanbuli konventsiooni konteksti ja üksikasjade kohta vt vienna.at, bmfwf.gv.at ja institut-fuer-menschenrechte.de.