Korporatsioonide salakoosolekud: Steger hoiatab demokraatia lammutamise eest!

Korporatsioonide salakoosolekud: Steger hoiatab demokraatia lammutamise eest!

FPÖ europarlamendi saadik Petra Steger suhtus 4. juunil 2025 kriitiliselt SEDE kaitsekomisjoni koosolekule, mis toimus suletud uste taga. Steger teatas kohtumisest Microsofti asepresidendi Brad Smithiga, kuhu olid kutsutud ainult grupi koordinaatorid. Ta näeb selles parlamentaarse kontrolli selget välistamist ja nimetab olukorda demokraatlikuks poliitiliseks skandaaliks.

Steger nõuab eliidi kokkulepete vältimiseks suuremat läbipaistvust ja tugevamat parlamentaarset kontrolli. Samuti küsitakse, kas EL soovib kodanike või ettevõtete Euroopat. Ta kutsub üles lõpetama ebademokraatlikud tavad ja pöörduma tagasi parlamentaarsete põhimõtete juurde. Teie üleskutse seada julgeolekupoliitiliste otsuste tegemisel kahtluse alla rahvusvaheliste korporatsioonide huvid on leidnud vastukaja.

Kaitsekomisjoni väljakutsed

Kaitsekomisjoni SEDE tulevik on praegu teadmatuses. Hoolimata poliitilisest konsensusest sõltumatu kaitsekomisjoni loomise kohta EL-i parlamendis, võivad sisevaidlused seada ohtu lõpliku otsuse tegemise ajakava. Arvestades geopoliitilist olukorda, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, nõuavad saadikud Euroopa Parlamendi aktiivsemat rolli kaitseküsimustes.

Pärast eelseisvaid juunis toimuvaid valimisi võivad tsentristlikud fraktsioonid jõuda kokkuleppele, mille eesmärk on tõsta kaitse ja julgeoleku allkomisjon täieõiguslikuks komisjoniks. Eeldatavasti langeb see samm kokku EL-i esimese kaitsevoliniku ametisse nimetamisega Ursula von der Leyeni poolt, samas kui praeguse allkomitee tulevik on ebaselge.

Poliitiline vastupanu ja edasiminek

Erinevatel fraktsioonidel on raskusi komitee ümberstruktureerimise edendamiseks üldise paketi leidmisega. Kui allkomisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann ja teised liberaalsed liikmed on optimistlikud, siis mõned sotsiaaldemokraadid on skeptilised. Need nõuavad inimõiguste allkomisjoni samaaegset täiendamist, mis muudab arutelud keerulisemaks.

Täielik komisjon võiks teoreetiliselt alustada läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja edendada ELi programme. Kuid vastuseisu avaldab ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon, kes tunneb muret, et kaitsepoliitikas ei võeta nende teadmisi piisavalt arvesse. Arutelu uue kaitsekomisjoni volituste ja selle võimalike üleviimiste üle ema väliskomisjonist on jätkuvalt pingeline.

Täiendavaid kaalutlusi poliitiliste otsustusprotsesside läbipaistvuse kohta käsitleti Leopold Ringeli 2019. aasta väljaandes "Läbipaistvus poliitikas? Piirid, probleemid ja soovimatud tagajärjed". See väljaanne toob esile poliitika läbipaistvuse tagamise väljakutsed ja võib olla asjakohane kaitsekomisjonis käimasolevate läbipaistvuse teemaliste arutelude kontekstis.