Faktikontroll: Trump ja väidetav ELi kingitus 600 miljardit dollarit
Donald Trump väidab, et EL andis USA-le 600 miljardit dollarit. Selles artiklis vaadeldakse tema avalduse taga olevaid fakte ja näidatakse, kuidas ametlik selgitus erineb.

Faktikontroll: Trump ja väidetav ELi kingitus 600 miljardit dollarit
17 päeva tagasi esitas president Donald Trump tähelepanuväärse väite a intervjuu äriuudiste kanaliga CNBC. Seoses sellega Kaubandusleping juulil koos Euroopa Liiduga ütles ta, et EL on andnud USA-le 600 miljardi dollari suuruse kingituse, mida ta saab kasutada vastavalt oma soovile.
Trumpi väide 600 miljardi dollari suuruse kingituse kohta
"Nad andsid mulle 600 miljardit dollarit. Ja see on kingitus," ütles ta. "See ei ole laen, et oleks selge. See ei ole laen, mille peame tagasi maksma kolme aastaga. Pole midagi tagasi maksta. Nad andsid meile 600 miljardit dollarit, et investeerida kõigesse, mida tahame." CNBC ajakirjanik ütles, et hindab seda teavet kõrgelt, kui nad püüdsid selgitada 600 miljardi dollari üksikasju. Trump vastas: "Puuduvad üksikasjad. Üksikasjad seisnevad selles, et investeerin 600 miljardit dollarit sellesse, mida tahan. Mida iganes. Ma võin teha, mida tahan."
Eksperdid väljendavad skeptilisust
Kaubanduseksperdid väljendasid Trumpi avalduste suhtes tugevaid kahtlusi, eriti seetõttu, et Euroopa pool ütles juulis, et 600 miljardi dollari suurus viitas Euroopa eraettevõtete "kavatsustele" investeerida USA-sse pikema aja jooksul, mitte mingisugusele ühekordsele jaotusele EL-ilt Trumpi administratsioonile. CNBC intervjuu ajal ei olnud aga võimalik Trumpi narratiivi lõplikult ümber lükata, sest USA ja EL ei olnud avaldanud ametlikku ühist teksti, mis jäädvustaks kahe poole vahel kokkulepitut.
EL-i raamistiku selgitamine
Kaks poolt avaldatud kaader neljapäeval. See on lühike ja ebamäärane, kuid näitab, et 600 miljardi dollari suurust kingitust pole. Selle asemel sisaldab raamistik klauslit, mis ütleb: "USA-l ja Euroopa Liidul on üks maailma suurimaid majandussuhteid, mida toetavad vastastikused investeeringud üle 5 triljoni dollari, ning kavatsevad edendada ja hõlbustada vastastikusi investeeringuid mõlemal pool Atlandi ookeani. Selles kontekstis eeldatakse, et Euroopa ettevõtted investeerivad 2028. aastaks USA strateegilistesse sektoritesse täiendavalt 600 miljardit dollarit."
Väärtõlgendused ja faktid
See on vastuolus Trumpi väitega, et EL "kinkis" talle 600 miljardi dollari suuruse summa, mida ta saab "investeerida kõigesse, mida tahab". Justin Wolfers, Michigani ülikooli majandusprofessor, väljendatud neljapäeval sotsiaalmeedias, et Trump pole saanud 600 miljardi dollari suurusest "kingitusest" mitte sentigi. Wolfers lisas CNN-ile antud intervjuus, et "kohustust pole"; "Ootab" ei ole kohustus. Ja tekst teeb selgeks, et raha, mida tegelikult investeeritakse, ei anta presidendile kontrollimiseks, nagu Trump on väitnud, ega ka USA valitsusele laiemalt; selle asemel investeerivad eurooplased sellesse, mida iganes, eelistatavalt eurooplased tahavad, ja kasum läheb neile eurooplastele.
Trumpi vastus kriitikale
Kui Valges Majas ulatas kommentaari lahknevusele Trumpi 600 miljardi dollari kirjelduse ja ametlikus dokumendis selle kohta öeldu vahel, ütles pressiesindaja Kush Desai, et Trumpi "Ameerika rahva ajaloolise võidu kohta" on tegemist "mõttetu näpuga". Desai ütles: "Presidendil on õigus. Euroopa Liit investeerib tänu president Trumpi läbirääkimisoskustele 600 miljardit dollarit strateegilistesse sektoritesse, mis loovad USA-s tuhandeid töökohti."
Lahkarvamused Jaapaniga
Kaubanduslepe Euroopa Liiduga pole ainus lepe, mille kohta Trumpi kirjeldus teisest küljest erineb. Trump väljendatud augusti alguses samas CNBC intervjuus, et "Sain Jaapanilt 550 miljardi dollari suuruse allkirjastamisboonuse; see on meie raha. See on meie raha, millega investeerime nii, nagu tahame." Jaapani ametnikel aga on lubatud vahendid on erinevad kirjeldatud. Selle kõrgeim tolliläbirääkija Ryosei Akazawa ütles juulis Japan Timesi andmetel: "See pole nii, et USA-sse saadetakse 550 miljardit dollarit sularaha."
Selle asemel selgitas Akazawa, et see on 550 miljardi dollari suurune kogum, mis koosneb Jaapani investeeringutest, laenudest ja laenutagatistest ning investeeringud moodustavad vaid 1% või 2% kogusummast (ja USA saab 90% nende investeeringute kasumist). Tema väljendatud sel kuul, et investeering võiks olla üle 2% kogusummast, kuid ta kirjeldas jätkuvalt midagi muud peale oletatava ühekordse summa 550 miljardit dollarit, mida USA võiks kulutada oma äranägemise järgi.
USA ja Jaapan pole veel ametlikku ühist teksti avaldanud.