Elfriede Jelinek: Ma ei ole surnud! – Võltsuudised šokeerivad fänne

Elfriede Jelinek: Ma ei ole surnud! – Võltsuudised šokeerivad fänne

Teisipäeva, 17. juuni 2025 pärastlõunal levis Internetis kiiresti uudis Austria Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Elfriede Jelineki (78) väidetavast surmast. X-i (endine Twitter) konto, mis sõnumit levitas, osutus hiljem pettuseks. Olukord toob esile väljakutsed, mida sotsiaalmeedias esitavad valeuudised. Austria kirjanik reageeris sellele valeteatele rahulikult ja täpsustas: "See on teine ​​kord, kui ma olen surnud. Ma olen elus."

Teade Jelineki väidetavast surmast postitati algselt võltskontole kell 13.40. Pettus tuli ilmsiks kell 14.08. kui konto operaator, Itaalia ajakirjanik Tommasso Debenedetti tunnistas, et tegu oli pettusega. Debenedettile pole valeteadete maailm võõras: ta tekitas juba 2020. aastal ooperitähe Plácido Domingo valesurma teatega. Seejärel kinnitas Rowohlti pressiesindaja Nora Gottschalk, et teade Jelineki surma kohta ei vasta tõele. Arvukad Austria ja Saksamaa meediaväljaanded, sealhulgas "Der Standard", teatasid alguses valeteatest ja vabandasid hiljem selle levitamise pärast.

Võltsuudiste probleem

See episood ei ole üksikjuhtum, vaid on osa murettekitavast arengust, mis muutub digiajastul üha olulisemaks. Nagu bpb teatab, levivad üha enam võltsuudised, desinformatsioon ja desinformatsioon, mida levitatakse sihilikult sotsiaalmeedias. Selline vale või eksitav teave ei ohusta mitte ainult avalikkuse usaldust meedia, vaid ka poliitiliste institutsioonide vastu.

Uuringud näitavad, et võltsuudiste põhjustatud ebakindlus on tingitud ka vähesest usaldusest meedia vastu. Eelkõige õhutasid võltsuudiste debatti 2016. aasta valimisaastad, mil Donald Trump valiti presidendiks, ja Brexiti referendum. Teaduslikud uuringud on näidanud, et vähem kui 1% sisust, mida kasutajad sotsiaalvõrgustikes näevad, on klassifitseeritud võltsuudisteks. Sellest hoolimata võib isegi väikesel hulgal desinformatsioonil olla oluline mõju arvamuse kujunemisele ja valimistulemustele.

Meetmed desinformatsiooni vastu võitlemiseks

Võltsuudiste leviku tõkestamiseks on tehtud erinevaid algatusi. EL on desinformatsiooniga võitlemiseks käivitanud sellised programmid nagu EL vs. Disinfo ja Euroopa digitaalse meedia vaatluskeskus. Meediakirjaoskust peetakse ka peamiseks lähenemisviisiks valeteadete vastu võitlemisel. See ei tähenda ainult teadmiste edastamist, vaid ka meediasisu kriitilist uurimist.

Seoses Jelineki valeteatega saab eriti selgeks, kui oluline on olla kursis väärinfo mehhanismidest. Meediakirjaoskus on oluline usalduse suurendamiseks mainekate teabeallikate vastu ja kahtlase sisu äratundmiseks. Episood Elfriede Jelinekist ei näita mitte ainult võltsuudiste riske, vaid ka vajadust parandada ühiskonna meediaharidust.