Brieger hoiatab: Austria neutraalsus vajab kiiret ümberrelvastumist!

Brieger hoiatab: Austria neutraalsus vajab kiiret ümberrelvastumist!

Kuni 2025. aasta maini Euroopa Liidu sõjalist komiteed juhtinud kindral Robert Brieger on võtnud omaks Austria sõjalise neutraalsuse kriitika ja rõhutanud, et sellel on nii eeliseid kui ka puudusi. Sõjalise komitee eesotsas oldud aja jooksul sai selgeks, kui palju on pärast Venemaa rünnakut Ukrainale muutunud EL-i julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Brieger näeb Kesk-Euroopas teadvuse muutmise vajadust ja kutsub üles naasma operatiivarmee juurde. Tema hinnangul tuleb parandada EL-i liikmesriikide vahelist sõjalist mobiilsust, et see vastaks muutuvatele nõuetele.

Brieger kirjeldab Euroopa julgeolekuolukorda ebakindlana, kuigi Venemaa retoorika on karm ja tuumarelva taktikalise kasutamise ohtu ei saa maha jätta. Sellegipoolest peab ta nende kohest kasutamist ebatõenäoliseks. Ukraina kontekstis on Ukraina suveräänsuse täielik taastamine sõjalisest vaatenurgast ebareaalne. Ta hoiatab, et konflikt võib kesta vähemalt kaks aastat ning seda iseloomustavad desinformatsioon ja küberrünnakud.

EL-i kaitsepoliitika üleminekujärgus

EL on alates 2015. aastast teinud edusamme ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vallas, kuid näib, et tõeline läbimurre on seni jäänud tabamatuks. Sõda Ukrainas on pannud Euroopa riigid mõtlema oma tegutsemisvõime suurendamisele. EL-i komisjoni endine president Jean-Claude Juncker juhtis tähelepanu Euroopa armee vajalikkusele juba 2015. aastal. ÜJKP edasiarendamise pakilisus on nüüd vaieldamatu, et ellu jääda konfrontatiivses geopoliitilises keskkonnas. Austria elanike arvamus peegeldab aga teatavat skeptitsismi NATOga liitumise suhtes: 64% austerlastest on sellise sammu vastu, kusjuures 91% peab neutraalsust oluliseks.

Märkimisväärne osa elanikkonnast, nimelt 67%, toetab aga intensiivsemat julgeoleku- ja kaitsepoliitilist koostööd Euroopas. Need pinged julgeolekusoovi ja Austria neutraalsuse austamise vahel annavad ruumi aruteludeks tulevaste strateegiate üle. Austria valitsus on võtnud kohustuse osaleda ÜJKPs, neutraalsuse tagab Iiri klausel.

Julgeolekukoostöö perspektiivid

Austria osalemine EL-i sõjalistel missioonidel vaatamata suure osa elanikkonna skeptilisest suhtumisest – 66% pooldab koostöö tihendamist pärast Ukraina sõda – näitab valmisolekut anda oma panus Euroopa julgeolekusse. See toimub Euroopa rahutagamisrahastu raames, mis mobiliseerib Ukraina relvajõudude toetuseks 2 miljardit eurot. Brieger kutsub üles ka Euroopa kaitsetööstuse suuremale integreerimisele ja kaitsevarustuse ühisturule.

Austria osaleb aktiivselt 12-s 60 alalise struktureeritud koostöö (SSZ) projektist. Lisaks on põhimõtteline vajadus sõjatehnika moderniseerimiseks, kuna elanikkond peab rahvusväge nõrgaks. Vaid 3% hindab oma relvajõudude varustust “väga heaks”.

Ukraina sõda on seega Euroopa julgeolekukorra pöördepunkt. Küsimused sõjalise neutraliteedi olukorra, relvaintegratsiooni ja ELi tulevase rolli kohta globaalses julgeolekuarhitektuuris jäävad alles. Väike ajaleht ja ESUT neid arenguid rõhutada, samas ÖGFE rõhutatakse elanikkonna seisukohti selle kohta.