Armeenia julgeb kurssi muuta: ELiga liitumine on käeulatuses!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Armeenia eesmärk on ühineda EL-iga 2025. aastal, seda toetab parlamendi otsus ja kasvav Lääne-orientatsioon pärast konflikte Aserbaidžaaniga.

Armeenia julgeb kurssi muuta: ELiga liitumine on käeulatuses!

Armeenia astub märkimisväärse sammu Euroopa suunas. Peaminister Nikol Pašinjan teatas, et riik on valmis alustama ühinemisprotsessi Euroopa Liiduga (EL). Jerevani parlament hääletas kolmapäeval suure häälteenamusega seaduse poolt, mis kohustab valitsust selle protsessi algatama. See kujutab endast selget katkemist traditsioonilistest sidemetest Venemaaga, kuna Armeenia oli Nõukogude Liidu osa kuni 1991. aastani ja on sellest ajast alates säilitanud tihedad sidemed Kremliga. Krone.at teatab, et tõuge ELi liikmeks saamiseks toimus hiljutise Aserbaidžaani sõjalise pealetungi taustal Mägi-Karabahhis, mille tagajärjel tekkis Armeenia Venemaa poolt hüljatud tunne.

Armeenia sai eelmisel aastal valusa kaotuse: Aserbaidžaan võttis Mägi-Karabahhi üle täieliku kontrolli. Selles kriisis jäi puudu Venemaa sõjalisest toetusest, mis kõigutas Armeenia juhtkonna usaldust Moskva vastu. Selle tulemusena on Armeenia külmutanud liikmelisuse Venemaa domineeritud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni sõjalises liidus ja otsib aktiivselt sidemeid ELiga. Lisaks sõlmiti USA-ga julgeolekuleping oma kaitsestrateegia tugevdamiseks. T-Online.de rõhutab, et välisminister Ararat Mirsoyan kiitis ELi rolli oma riigi julgeolekuhuvides.

Signaal kursi muutmiseks

Armeenia parlamendi otsusega kaasnes elanikkonna lai toetus. Kodanikualgatus kogus ELiga ühinemise seaduseelnõule üle 50 000 allkirja. Vaatamata positiivsetele signaalidele rõhutab valitsus, et lõplik otsus EL-iga liitumise kohta tuleb teha rahvahääletusel. Ametlik dialoog ELiga ühinemiskava väljatöötamiseks on järgmine samm päevakorras. Liitumisnõuete täitmiseks tuleb aga algatada terviklikud sisepoliitilised reformid.

Samal ajal kui Armeenia muudab oma välispoliitilist suunda, ähvardab Kreml ELiga ühinemise korral majanduslikke tagajärgi. Venemaa pressiesindaja Dmitri Peskov andis mõista, et samaaegne Euraasia Majandusliitu ja EL-i kuulumine Venemaa jaoks ei sobi. Selline samm võib tõsiselt pingestada majandussuhteid, sest Venemaa varustab Armeeniat maagaasiga ja haldab olulist infrastruktuuri. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas Armeenia suudab tasakaalustada oma läänelike ambitsioonide ja olemasoleva Venemaast sõltuvuse vahel.

EL-i Komisjoni hinnangul suhtutakse Armeeniasse positiivselt, kui ta taotleb ühinemist, kuigi ükski EL-i liikmesriik pole ühinemist avalikult toetanud. Geopoliitilised pinged ja Moskva mõju järkjärguline kadumine võivad aga anda Armeeniale täiendavaid võimalusi positsioneerida end läänes ja sillutada teed liikmelisusele.