Suche
Mein Konto
Zugspitze rändeteemaline tippkohtumine: ELi poliitika ja varjupaiga kuritarvitamise kriitika!
FPÖ kriitika EL-i rändekohtumise kohta Zugspitze teemal: Darmann kutsub üles repatrieerimisrünnakuid ja süsteemimuutusi rändepoliitikas.
Zugspitze rändeteemaline tippkohtumine: ELi poliitika ja varjupaiga kuritarvitamise kriitika!
18. juulil 2025 teatas FPÖ julgeoleku pressiesindaja NAbg. Mag. Gernot Darmann kommenteeris EL-i rändekohtumist Zugspitze teemal. Vastavalt teabele OTS Ta kirjeldas kohtumist eemalejäämise väljendusena ja ebatõhusa probleemide lahendamise sümboolse aktina. Kohtumisel osalesid teiste seas EL-i rändevolinik Brunner ning Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Taani ja Tšehhi siseministrid.
Darmann kutsus üles ühisele repatrieerimisrünnakule, et võidelda ebaseadusliku immigratsiooni ja varjupaiga kuritarvitamise vastu. Tema hinnangul aitavad praeguse massiimmigratsiooni eest vastutajad kaasa kuritegevusele, heaoluühiskonna ärakasutamisele ja sotsiaalsetele pingetele Euroopas. Eriti kritiseeris ta ÖVP siseministrit Karnerit kui "kõva liini esindajat, kellel pole tegutsemisvolitust".
Euroopa Komisjoni kriitika
Darmanni sõnul on aasta algusest saati Austriasse tulnud 2000 uut süürlast, hoolimata perekondade taasühendamise väljakuulutatud peatamisest. Ta kritiseerib EL-i komisjoni selle eest, et see keskendub rände vältimise ennetusmeetmete asemel migrantide jaotamisele. Ta kutsub EL-i rändepoliitika põhieesmärgiks remigratsiooni ja radikaalset süsteemimuutust, et taastada riiklik suveräänsus.
Samal ajal võttis Euroopa Parlament vastu uue rände- ja varjupaigapaketi, mis on mõeldud Euroopa varjupaigamenetluste reformimiseks. See pakett kiideti heaks 322 poolt- ja 266 vastuhäälega ning see näeb muu hulgas ette, et EL-i liikmesriigid peavad asüülitaotlejad või rahvusvahelise kaitsega inimesed ümber jaotama. Reformi osana on vaja läbi vaadata ka Dublini eeskirjad varjupaigataotluste eest vastutava liikmesriigi määramiseks, nagu on kirjas Euroopa Parlamendi veebisaidil. EL parlament tuleb lugeda.
Rangemad reeglid ja uued mehhanismid
Uus õigusraamistik hõlmab ka pagulaste ümberpaigutamise solidaarsusmehhanismi, biomeetriliste andmete kogumise regulatsioone ja selgemaid tähtaegu varjupaigataotluste menetlemiseks. Suhteliselt turvaliseks peetud riikide varjupaigataotlustele kehtivad nüüd rangemad reeglid. Pagulased, kellel on vähe väljavaateid asüüli saada, võidakse piirilaagritest välja saata, mis tähendab Euroopa varjupaigaõiguse märkimisväärset karmistamist.
2023. aastal sai EL 1,1 miljonit varjupaigataotlust, mis on kõrgeim tase alates 2016. aastast. Ainuüksi Saksamaal esitati ligikaudu 330 000 taotlust. Need arengud toimuvad migrantide ja inimõiguste rühmituste kriitilise suhtumise taustal ning otsustati selgesõnaliselt võidelda parempoolse populismiga 2024. aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel. päevauudised.
Nüüd peavad liikmesriigid uued eeskirjad rakendama kahe aasta jooksul. Rakendamisega seotud praktilised küsimused, nagu varjupaigakeskuste asukohad ja turvaliste kolmandate riikide klassifitseerimine, vajavad veel selgitamist. Neid ulatuslikke muudatusi rändepoliitikas arutatakse nii liikmesriikides kui ka laiemas avalikkuses.