Ülemaailmne ümberasumine ulatub murettekitavalt 122 miljoni inimeseni!
ÜRO pagulaste ülemvoliniku aruanne 2025: ümberasustatud inimeste arv maailmas kasvab 122,1 miljonini. Fookuses põhjused ja suundumused.

Ülemaailmne ümberasumine ulatub murettekitavalt 122 miljoni inimeseni!
Ülemaailmne sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste arv jõudis piirini 2023. aasta aprilli lõpus122,1 miljonitületas, mis vastab eelmise aastaga võrreldes üle kahe miljoni suurusele kasvule. See selgub ÜRO pagulasagentuuri UNHCRi praegusest aruandest. Iga-aastane globaalsete suundumuste aruanne toob esile sõdade ja konfliktide laastavad tagajärjed, eriti sellistes riikides nagu:Sudaan, Myanmar ja Ukraina, valgustatud. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 75-aastase ajaloo suurim finantskriis mõjutab negatiivselt ümberasustatud inimeste abistamist, samas kui tagasipöördujate arv on veidi suurenenud.
Austrias on varjupaigataotluste arv järsult langenud2022. aastal 56 158ainult peal2023. aastal 22 254. See peegeldab ülemaailmseid suundumusi, mida iseloomustavad sõjalised konfliktid ja humanitaarkriisid. OTS teatas sellest60%ümberasustatud inimestest, kes põgenevad oma riigis. Viimase kümne aastaga on ümberasustatud inimeste arv peaaegu kasvanudkahekordistunud, samas kui UNHCRi olemasolevad ressursid on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast.
Rahvusvahelised suundumused ja piirkondlikud prioriteedid
Aastal 2023 olid123 miljonitInimestele üle maailma, keda on tabanud lend ja väljasaatmine, meeldib see bpb teatatud. Millest olid63,3 miljonitriigisiseselt ümberasustatud isikud,31,6 miljonitpagulased ja6,9 miljonitVarjupaigataotlejad. Sudaan on kogu maailmas ümberasustamiskriiside edetabeli tipus14,3 miljonitümberasustatud inimesed, järgnesid Süüria, Afganistan ja Ukraina. Rohkem kui pooled riigisiseselt ümberasustatud inimestest elavad viies riigis: Sudaanis, Süürias, Colombias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Jeemenis.
Eriti silmatorkav on pagulaste jaotus erinevates riikides. Vastavalt bpbpoolkõigist pagulastest ja varjupaigataotlejatest Afganistanist, Süüriast ja Ukrainast, samas kui suurimad vastuvõtvad riigid on Iraan, Türkiye, USA ja Saksamaa. Nendel osariikidel on võrreldes nende elanikkonna arvuga erinev koormus – Liibanon ja Jordaania võtavad vastu elaniku kohta kõige rohkem põgenikke ja varjupaigataotlejaid.
Kiiresti vaja tegutseda
Humanitaarolukord on murettekitav. UNHCR teatab sellest16 miljonitrahvusvahelist kaitset vajavad inimesed, sealhulgas5,8 miljonitVenezuelast ja4,4 miljonitKodakondsuseta inimesed. Need arvud rõhutavad jätkuvat survet tagada rahastamine ülemaailmsele abile ja infrastruktuurile vastuvõtvates riikides, et aidata ümberasustatud inimesi. Viimase kümnendi jooksul on abivajadus suurenenud, samas kui ressursid on seisma jäänud, mis raskendab miljonite inimeste olukorda.
UNHCRi statistika ei hõlma mitte ainult pagulasi, vaid ka tagasipöördujaid ja muid rühmitusi, näiteks humanitaarabi vajavad kodakondsuseta isikud. Eeldati 2023. aasta lõppu117,4 miljonitInimesed, keda kaitseb või toetab UNHCR, rõhutades rahvusvahelise reageerimise kiireloomulisust.
UNHCRi aruanne avaldatakse igal aastal20. juuniülemaailmsel pagulaspäeval avaldab ja töötleb eelmise aasta jaanuarist detsembri lõpuni kogutud andmeid. Üldine suundumus näitab, et lendude ja ümberasumisega seotud ülemaailmsed väljakutsed on endiselt olulised ning vaja on otsustavaid meetmeid, et leevendada mõjutatud inimeste kannatusi. Lisateavet selle kohta veebisaidil ÜRO pagulasabi.