Keskendu jõulukinkidele: madala sissetulekuga leibkonnad säästavad tohutult!

Keskendu jõulukinkidele: madala sissetulekuga leibkonnad säästavad tohutult!

17 protsenti Austria leibkondadest, mille igakuine netosissetulek on alla 2000 euro, ütleb jõulude ajal murettekitava arenguna, et nad ei osta sel aastal ühtegi kingitust. See on peaaegu 180 000 leibkonda, kes peavad käimasoleva inflatsioonikriisi tõttu loobuma kingitustest või drastiliselt oma kulutusi vähendama, nagu teatab Today.at. Võrdluseks, sissetulekute kvartiili kõrgeima sissetulekuga leibkonnad, kes teenivad üle 5000 euro netos kuus, võivad endale lubada hoopis teistsugust pilti: vaid kolm protsenti neist langevad kingitustest keeldujate hulka ja kulutavad jõulukinkidele keskmiselt 920 euro ringis. See näitab äärmuslikke erinevusi jõulude kulutustes: kui madalaima sissetulekuga leibkonnad kulutavad kokku ligikaudu 300 miljonit eurot, siis rikkamad leibkonnad investeerivad kingitustesse ligikaudu 950 miljonit eurot.

Varanduslik ebavõrdsus Euroopas

Nõrgema varaga leibkondade olukord Austrias ei ole isoleeritud. Kui vaadata rikkuse jaotumist Euroopas, siis on ebavõrdsusest sarnane pilt. Bpb raporti kohaselt omab Saksamaa rikkaim kümnend leibkondadest umbes 56 protsenti netovarast, samas kui vaeseima 10 protsenti omab vaid minimaalset osa. Seda lõhet võib täheldada ka teistes riikides, kus suur osa rikkusest on väheste kätes. Kogu ELis kuulus 2021. aastal 10 protsendile rikkaimale üle poole kõigist varadest, mis toob esile murettekitava ebavõrdsuse liikmesriikide sees ja nende vahel.

Üks selle ebavõrdsuse põhjus on kinnisvara omand. Saksamaal, kus kinnisvara omab vaid 45 protsenti leibkondadest, on varanduslik ebavõrdsus eriti ilmne. Seevastu sellistes riikides nagu Slovakkia ja Malta omab üle 70 protsendi leibkondadest oma kinnisvara, mis aitab kaasa jõukuse õiglasemale jaotusele. See sissetulekute ja jõukuse lõhe muutub eriti märgatavaks jõulueelsel mõtisklusperioodil ja süvendab küsimust, kuidas sellised erinevused ühiskonda mõjutavad.