Vorarlberg lööb häirekella: jahimehed teevad hirvejahis suuri edusamme!

Vorarlberg lööb häirekella: jahimehed teevad hirvejahis suuri edusamme!

Jahipidamine Vorarlbergis on tänu punahirvede populatsiooni drastilisele suurenemisele saavutanud uue mõõtme. Vorarlbergi jahimehi kutsutakse üles astuma intensiivseid samme ülerahvastatuse vastu, et pidurdada **tuberkuloosi (TBC)** levikut metsloomade seas. Kuidas vol.at aruannete kohaselt on olukord tõsisem kui kunagi varem, kuna jahimehed peavad reageerima ulukipopulatsioonide kontrollimise suurendatud meetmetega.

Regulatiivsed jõupingutused tulevad keset kasvavat muret eluslooduse heaolu pärast. **TBC** metsloomadel ei ohusta mitte ainult nende tervist, vaid võib avaldada mõju ka inimeste tervisele. Seetõttu on võimalike riskide minimeerimiseks ülimalt oluline looduslike populatsioonide tõhus kontroll.

Väljakutsed ja meetmed

TBC number esitab Vorarlbergi jahimeestele tõelised väljakutsed. Amet on soovitanud jahimeestel rakendada terviklikke jahistrateegiaid. Need meetmed hõlmavad hirvede intensiivsemat küttimist populatsiooni ohjeldamiseks ja haiguste leviku tõkestamiseks. Valju dpa Piirkonnas võetavad meetmed on kooskõlas üleriigiliste püüdlustega kontrollida looduslike populatsioonide ökoloogilisi mõjusid.

Seda asjakohasust arvestades on tähelepanuväärsed ka jahipidamise näitajad Saksamaal. 2024. aastal saavutas jahitunnistuse omanike arv uue rekordi, umbes **461 000**. See areng näitab, et jahipidamine ei ole pelgalt traditsioon, vaid on üha enam seotud tänapäevaste väljakutsetega, nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja ulukipopulatsioonide tervis. Varem kasutati jahti eelkõige toidu hankimiseks, kuid nüüdseks on see oluliselt muutunud.

Jahipidamine kui vaba aja tegevus

Jahipidamine on sajandite jooksul arenenud puhtalt ellujäämisvahendist meelelahutuslikuks tegevuseks. Ajalooliselt oli jahipidamine kättesaadav eelkõige aadelkonnale. Tänapäeval on see aga paljude jaoks ka võimalus loodusega ühenduse loomiseks ja ökoloogilise vastutuse võtmiseks. Aastal 2023/24 lasti Saksamaal maha umbes **1,3 miljonit hirve**, **551 000 metssiga** ja **442 000 rebast**, mis peegeldab muljetavaldavaid võimalusi ja väljakutseid jahipidamises.

Noori ja naisi integreeritakse üha enam jahikogukonda, Saksamaal on naiste osakaal vaid **11%**. Sellest hoolimata on jahimeheks saamise koolitus igakülgne; Jahimehe eksam hõlmab näiteks **66 ainevaldkonda**, nagu metsloomade bioloogia ja loomakaitseseadus. Tee jahitunnistuse saamiseni on nõudlik, mis tuleneb ka sellest, et üle **25%** jahiõpilastest kukub eksamil esimesel katsel läbi.

Üldiselt on selge, et jahipidamine Vorarlbergis ei ole mitte ainult vastus konkreetsetele ökoloogilistele väljakutsetele, vaid ka sügavalt juurdunud traditsioon, mis peab kohanema tänapäevaste oludega. Jahimeeste praegused jõupingutused, eriti tuberkuloosiprobleemi osas, on näide sellest, kuidas jahipidamine on ühtlasi ka keskkonnakaitse vahend.

Kuna jahinduse lõpetajate arv ja jahindustavad üldiselt kasvavad, jääb väljakutseks traditsioonide säilitamine, vastates samal ajal kaasaegsetele ökoloogilistele nõudmistele. Lisateavet selle kohta leiate ka aadressilt Statistika.