Trump alandab tariife: toiduhinnad peaksid lõpuks langema!

Trump alandab tariife: toiduhinnad peaksid lõpuks langema!

Keset käimasolevaid arutelusid USA elukalliduse üle teatas president Donald Trump hiljuti, et vähendab tollitariife mitmetele toiduainetele. Selle meetme eesmärk on võidelda viimastel kuudel tarbijaid koormanud hindade tõusu vastu. Vastavalt Kleine Zeitung võivad ameeriklased oodata kohvi ja muude toitude madalamaid hindu. See teade tuli vahetult pärast valimisi, kus demokraadid saavutasid mitmes osariigis edu, eriti elukalliduse küsimuses.

Trump teatas, et kaubandusregulatsiooni edasine leevendamine pole vajalik. Toiduainete hinnatõus on murettekitav: veisehakkliha on kallinenud ligi 13 protsenti, praed koguni 17 protsenti. Banaanid näitavad hinnatõusu umbes 7 protsenti. Valge Maja nimetas neid hinnatõususid kaubandusläbirääkimiste edusammudeks ja asjaoluks, et mõnda toodet ei kasvatata ega töödelda USA-s.

Reaktsioonid tariifi alandamisele

Tööstusliitude reaktsioonid uutele tariifide vähendamisele on erinevad. Toiduliit FMI tervitas meetmeid ja loodab, et kohvihinnad langevad. Seevastu kangete alkohoolsete jookide tootjate liit oli pettunud ELi ja Ühendkuningriigi kangete alkohoolsete jookide väljajätmise pärast sellest määrusest. Demokraat Richard Neal kritiseeris valitsust selle kasutamise eest enda tekitatud probleemide lahendamiseks. Ta viitas Trumpi kaubandussõja negatiivsele mõjule tarbijahindadele.

Praegune olukord tekitab küsimusi ka üldise elukvaliteedi kohta. Kuigi fookuses on USA elukallidus, näitab võrdlus teiste riikidega, et riigi majandusolukorda mõjutavad mitmesugused tegurid. Näiteks Country Data võttis aluseks Saksamaa elukalliduse, mille indeks on 100. Riigid, mis saavutavad indeksi 80, on Saksamaast vähemalt 20 protsenti odavamad. Elukvaliteedi hindamisel tuleks aga arvestada ka arstiabi ja poliitilist stabiilsust.

Inflatsioon ja ostujõud

Elukallidus ei ole isoleeritud, vaid on otseselt seotud elanikkonna ostujõuga. Elukalliduse teabe järgi on selliste riikide nagu Šveits indeks 161, mis on 61 protsenti kallim kui Saksamaal. Šveitsis on igakuine sissetulek 7383 eurot, mis on 74 protsenti suurem kui Saksamaal. Selle tulemusena on Šveitsi kodanikel 9 protsenti suurem ostujõud kui Saksamaa kodanikel.

Kuna poliitikud püüavad elukallidust alandada, jääb küsimus, kuidas tarbijad hinnatõusuga toime tulevad. Seda väljakutset raskendab ka vajadus importida kvaliteetseid kaupu, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Tõusvate hindade ja ebastabiilse rahvusvahelise kaubanduse tõttu peavad ameeriklased ja paljud teised riigid oma ostujõu ja elukvaliteedi ümber keskenduma.

Tollimaksude vähendamisega seotud arenguid ja nende mõju jälgitakse jätkuvalt tähelepanelikult, kuna neil võib olla otsene mõju asjaomaste riikide majanduslikule stabiilsusele. Üha enamate tarbijate jaoks on küsimus selles, kuidas nad toime tulla kasvava elukallidusega. Platvorm Office pakub teavet ka praeguste suundumuste kohta, mis pole oluline mitte ainult ettevõtetele, vaid ka üksikutele kasutajatele, kes soovivad oma rahaasju tõhusalt hallata.