Elektrienergia guzzler AI: kuidas ChatGPT meie kliimat saastab!

Elektrienergia guzzler AI: kuidas ChatGPT meie kliimat saastab!

Tehisintellekti (AI) kasutamine seab üha suuremad ökoloogilised väljakutsed. OpenAI andmetel kasutab ühele tuntumale tehisintellekti platvormile ChatGPT esitatud taotlus sama palju elektrit kui üks sekund ahju töötamisel. OpenAI boss Sam Altman näeb seda nii probleemi kui ka võimalusena tehnoloogia tuleviku jaoks. Ta väljendab optimismi tehisintellekti rolli osas jõukamas tulevikus, hoolimata murest võimalike töökohtade kaotamise pärast.

Mõned arvud illustreerivad tehisintellektisüsteemide suurt ressursikulu. Ühe taotluse veekulu on vaid viiendik teelusikatäit. Sellest hoolimata kasvab see tarbimine tohutult, kui arvestada igapäevaste taotluste suurt hulka. Valju päevauudised ChatGPT-3 koolituseks kulub hinnanguliselt 5,4 miljonit liitrit vett, millest 700 000 liitrit kasutatakse andmekeskuste jahutamiseks.

Kasvav energianõudlus

Tehnoloogiaettevõtetel Microsoft, Google ja Amazon on juba strateegilised plaanid oma kasvavate energiavajaduste rahuldamiseks. Muuhulgas toetuvad nad tuumaenergiale, et süsinikdioksiidi heitkoguseid mitte suurendada. Tehisintellekti rakendusi toetavate andmekeskuste energiavajadus on suur probleem. Murettekitav trend näitab, et elektritarbimine Saksamaal andmekeskustes kasvas aastatel 2010–2021 70 protsenti. See on aeglasem kui nõudluse kasv nende rajatiste järele, kuna serverid muutuvad tõhusamaks.

Teine kaalutlus on veekulu, mis on serverite jahutamiseks hädavajalik. 2030. aastaks eeldatakse, et veekulu serverijahutuseks ulatub 664 miljardi liitrini, mis on ligi neli korda rohkem kui aastal 2023. Siin on võtmetähtsusega õhk- ja vesijahutussüsteemide töö, mis nõuavad märkimisväärses koguses vett.

Keskkonnapoliitika ja jätkusuutlikkus

Tehisintellekti kasutamise suurenemine toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste murettekitava suurenemise. Prognoosid näitavad, et 2030. aastaks tõusevad heitkogused 212 miljonilt tonnilt 355 miljonile tonnile. Selle negatiivse arenguga võitlemiseks kutsutakse ettevõtteid ja poliitilisi otsustajaid tegutsema. Öko-Institut soovitab Greenpeace Saksamaa nimel andmekeskustele siduvaid läbipaistvusnõudeid ja tõhususe märgistust.

Tulevikku suunatud lähenemine võiks olla andmekeskuste integreerimine taastuvenergia- ja soojusvõrkudesse. Eesmärk on tagada, et tehisintellekti arendused ei takistaks kliimakaitset, vaid aitaksid aktiivselt kaasa energia üleminekule. Arutelu AI jätkusuutlikkuse üle on aga alles algamas, hoiatab Ingenieur.de.
Tehisintellekti pakutavate võimaluste kliimakaitseks optimaalseks kasutamiseks ja riskide minimeerimiseks tuleb luua teadlik poliitiline ja sotsiaalne raamistik.

Arvestades tehisintellekti andmekeskuste kasvavast energia- ja veetarbimisest tulenevaid väljakutseid, on hädasti vaja täiendavaid uuringuid keskkonnamõjude täpsemaks mõõtmiseks ja meetmete väljatöötamiseks nende vähendamiseks. Arutelu AI ja selle keskkonnamõjude üle muutub üha olulisemaks.