Kuidas kaitsta end rämpspostilõksude ja meilipettuste eest!

Kuidas kaitsta end rämpspostilõksude ja meilipettuste eest!

Tänapäeva digimaailmas on meilid igapäevaelu lahutamatu osa. Neid ei kasutata mitte ainult suhtlemiseks, vaid ka reklaamiks ja teabe saamiseks. Siiski on uudiskirjade ja rämpsposti vahel oluline erinevus. Kuigi kasutajad tellivad uudiskirju, on rämpspostid Saksamaal ebasoovitavad ja seadusega keelatud. Need kuritahtlikud meilid võivad sisaldada reklaame, andmepüügipettusi või isegi viirusi, muutes need tõsiseks ohuks. [Krone] teatab, et selliste meilide saatmise eest võib seaduslikult vastutusele võtta.

Teie meilisuhtluse turvalisemaks muutmiseks sisaldavad praegused soovitused erinevaid näpunäiteid. Kui kasutaja soovib uudiskirja tellimusest loobuda, ei pea ta tavaliselt tegema muud, kui klõpsama tellimusest loobumise lingil, mis asub kirja üla- või alaosas. Mõnikord võib olla vaja täiendavat kinnitust. Seevastu eksperdid ei soovita rämpspostis olevate linkide järgimist, kuna see võib kinnitada e-posti aadressi aktiivseks. Selle asemel on soovitatav kustutada lugemata rämpspost ja blokeerida saatjad, et saada vähem soovimatuid e-kirju, et edaspidi [Tarbijakaitse] ja [BSI] need soovitused edasi annavad.

Müüdid e-posti turvalisuse kohta

Paljud kasutajad usuvad levinud müüte e-posti turvalisuse kohta. Levinud eksiarvamus on see, et lihtsalt e-kirja vaadates ei riski te millegagi. Kuid pelgalt HTML-vormingus meili vaatamine võib käivitada pahatahtliku koodi. Enda kaitsmiseks soovitavad eksperdid keelata HTML-vormingus kirjade kuvamine ja esmalt kontrollida saatjat. Teine müüt on see, et saate rämpsposti tellimusest loobuda lihtsalt lingil klõpsates. See on ohtlik, kuna sellised lingid viivad sageli pahatahtlikele veebisaitidele [BSI] rõhutab sellistel juhtudel ettevaatuse tähtsust.

E-kirjade saatja aadress võib olla ka võlts, nii et kasutajad peaksid alati tähelepanelikult vaatama. Samuti on levinud eksiarvamus, et andmepüügimeile on lihtne märgata. Tegelikult võivad need meilid olla väga professionaalsed ja püüda saada isiklikku teavet. Seetõttu ei tohiks kasutajad avada kahtlaste e-kirjade linke ja alati seada kahtluse alla saatja aadress. Isegi aktiveeritud 2-faktoriline autentimine ei kaitse andmepüügirünnakute eest, kuna nendele koodidele pääsevad ligi ka küberkurjategijad [BSI].

Nende ohtude teadvustamine on Internetis turvaliseks tegutsemiseks hädavajalik. Ei piisa ainult tehnilistest ettevaatusabinõudest; ka kasutajad ise peavad olema valvsad ja end hetke turvariskidest teavitama. Mainitud näpunäiteid järgides ja levinud müüte vältides saavad kasutajad oma e-posti turvalisust oluliselt tõsta. See ei ole ainult üksikisiku vastutus, vaid ka panus kogu digitaalse kogukonna kaitsmisse.

Lisateavet e-posti turvalisuse ja rämpspostiga võitlemise kohta leiate [Krone], [Consumer Protection] ja [BSI] veebisaitidelt.