Scholz nõuab kiiret EL-i varjupaigareformi: Saksamaa astub sisse!

Scholz nõuab kiiret EL-i varjupaigareformi: Saksamaa astub sisse!

Euroopa Liidu Brüsseli tippkohtumise alguses kutsus kantsler Olaf Scholz üles kiirele edule ELi varjupaigareformi elluviimisel. Scholz tegi oma avalduse selgelt: 27 EL-i riigi vahelist kokkulepet ei tuleks rakendada mitte ainult järk-järgult, vaid jõuliselt. "Esitame vajalikud seadused kiiresti Saksamaal Bundestagile. Küll aga oleks soovitav, kui kiirem rakendamine oleks võimalik ka teistes Euroopa riikides," ütles kantsler.

Kevadel vastu võetud varjupaigareform on juba pälvinud kriitikat erinevatest liikmesriikidest. Paljud peavad neid ebapiisavaks, et tõhusalt lahendada soovimatu rände väljakutsed. Täiendav probleem on see, et rakendamine võib viibida 2026. aasta juunini olemasoleva üleminekuperioodi tõttu. Selle reformi eesmärk on kohustada liikmesriike kehtestama välispiiridel ühtsed menetlused, et kiiresti kontrollida varjupaigataotluste põhjendatust. Kui taotlused loetakse alusetuks, tuleks pagulased kiiresti välja saata. Turvaliseks peetavatest riikidest saabuvad varjupaigataotlejad tuleks majutada vanglasarnastesse tingimustesse rangelt jälgitavates vastuvõtuasutustes.

Scholz väljendab muret allhankemenetluste pärast

Teine teema, mida Scholz käsitles, olid varjupaigamenetlused kolmandates riikides, näiteks mudel, mida Itaalia katsetab Albaanias. Kantsler suhtus sellesse skeptiliselt, kuna need meetmed võimaldasid logistiliselt allhanke korras tellida vaid piiratud arvu protseduure. "Numbreid vaadates pole see nii suure riigi jaoks nagu Saksamaa jaoks tõeline lahendus," selgitas ta. Eelmisel aastal saabus Saksamaale ebaseaduslikult üle 300 000 migrandi; Allhankemeetodid võivad anda vaid väikese panuse.

"1000 või 2000 sisserändaja arv, mida võib-olla allhanke korras välja osta, ei ole kaugeltki piisav," ütles Scholz. Pigem nõuab olukord käegakatsutavaid lahendusi.

Tulemused ja väljavaated

Vaatamata väljakutsetele, millega Saksamaa silmitsi seisab, lööb Scholz optimistliku tooni. Saksamaa on viimastel kuudel suutnud vähendada varjupaigataotlusi aasta varasemaga võrreldes ligi 50 protsenti, mis saavutati erinevate meetmetega. "Tõenäoliselt on kõige parem tegutsemine, mitte tegevusetus ja seejärel ebarealistlike kontseptsioonide väljatöötamine," järeldab ta.

Lisaks rõhutas Scholz, et edusamme on tehtud ka elama jäämise õiguseta migrantide kodumaale tagasisaatmisel. Kuritegelike välismaalaste kavandatud küüditamisest Afganistani on teatatud, kuna kantsleri sõnul ei lubata kurjategijatel Saksamaal viibida.