Digitaalne pakt 2.0: Saarländeri koolid ootavad kiiresti rahastamist!

Digitaalne pakt 2.0: Saarländeri koolid ootavad kiiresti rahastamist!

Arutelu digitaalse PACT 2.0 rahastamise üle on praegu täies hoos. Haridusministrite konverentsi (KMK) ja Saarlandi haridusministri president Christine Streicert-Clinot on taas rõhutanud, kui kiirelt on selles küsimuses nõutav kokkulepe föderaalvalitsusega. Eelkõige rõhutab ta, et digitaalset pakti tuleks alustada järgmisel aastal, kuid siiani pole selge, milline näeb välja vajalik rahaline tugi. Streichert-Clanivot ütles: "See ei muuda seda meie jaoks lihtsamaks", arvestades järgmise aasta föderaalses eelarves ettepanekute puudumist.

Praegu on föderaalsetes osariikides käimas eelarveläbirääkimisi, kus vanemate, õpilaste ja koolivõimude jaoks on turvalisus ülioluline. "Digiteerimine edeneb suurte ja dünaamiliste sammudega," ütles KMK president. See teeb selgeks, et see teema ei ole ainult teoreetiline olemus, vaid mõjutab ka igapäevast elu.

Finantseerimisküsimused ja ebapiisavad pakkumised

Föderaalse haridusministri pakkumised Bettina Stark-Watzingeri lükkasid riigid ebapiisavatena tagasi. Stark-Watzinger näeb oma varasemas ettepanekus ette, et digitaalse pakt 2.0 on 2030. aastaks varustatud kuni viie miljardi euroga, kusjuures föderaalriigid peaksid kandma poole summast. See struktuur tähendab aga seda, et esimest digitaalset pakti finantseeriti 90 protsenti föderaalvalitsuse digiteerimise kuludest, mida enam ei tohiks tagada. String Clivot kommenteerib: "Peame sattuma jätkusuutliku rahastamise juurde. Me ei saa enam digiteerimisest välja pääseda."

Keskpunkt on vajadus tagada esimesest digitaalpaktist uue paketi juurde sujuva üleminekulahenduse. Vaja on mitte ainult füüsilist infrastruktuuri nagu sülearvutid ja digitaalplaadid, vaid ka koolide haldusülesannete toetamine. Seetõttu on tohutu tähtsusega, et koolis oleks eduka digitaalse muundamise raamistik.

Uued lähenemisviisid klassis

Streichert-CLivot räägib selgelt ka tehisintellekti (AI) kasutamise eest klassis, juba põhikoolis. Ta väidab, et AI on juba pikka aega olnud paljude laste igapäevaelust ja seetõttu tuleks see ka klassiruumi integreerida. Ennekõike näeb ta vajadust, et lapsed oleksid tarbitava sisu suhtes kriitilised, hoolimata sellest, kas nad pärinevad oma vanemate majast või digitaalplatvormidest.

KMK president rõhutab, et algkool pole isoleeritud ruum, vaid et lapsed puutuvad digitaaltehnoloogiaga juba varakult kokku. Seetõttu peab digitaalharidusel saama koolis põhitehnoloogia. See oluline areng nõuab ka seda, et õpetajad saaksid täiendavaid koolitusi AI toetatud õppeplatvormide kasutamisel, et säästa aega tundide ettevalmistamisel, mida saab seejärel kasutada individuaalseks õppimiseks.

Streichert-CLivot väljendab soovi, et eelseisv haridusministri konverents on neljapäeval toimuva konstruktiivsete arutelude platvorm, kus osaleb ka Stark-Watzinger. Ta kirjeldab ministri osalust kui "head signaali", mis võib kokkuleppele teed sillutada. Eelseisvad läbirääkimised näitavad, kas on võimalik pakkuda vajalikke rahalisi vahendeid ja struktuurimehhanisme digitaalse hariduse jaoks Saksamaa koolides.