Mardipäev: Hane ja ajalooga kulinaarne traditsioon tähistab taaselustamist!
Uurige, miks tähistatakse mardipäeva just 11. novembril hanetarbimisega ja millised traditsioonid on selle taga.

Mardipäev: Hane ja ajalooga kulinaarne traditsioon tähistab taaselustamist!
11. novembril 2025 tähistatakse paljudes maailma piirkondades mardipäeva, mis ulatub tagasi Toursi Püha Martinini. Teda peetakse kristluse üheks olulisemaks tegelaseks ning teda austatakse eriti Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. Toursi Martin maeti 11. novembril 397, mistõttu on see päev kirikukalendris silmapaistev sündmus. Algselt tähistas mardipäevaga ka põllutööaasta lõppu ja algas idakristluses jõulueelne paast.
Traditsiooniliselt peetakse mardipäeval pidu, kus sageli pakutakse hane. Need kombed on säilinud läbi sajandite ja on osaliselt tingitud legendist, et püha Martin peitis end haneaedikusse, et vältida piiskopiks määramist. Hanede lobisemine andis ta aga ära. Ajaloolased on märkinud, et hane ja mardipäeva seos oli algselt praktiline, kuna haned tapeti põllumajandusaasta lõpus.
kombed ja traditsioonid
Mardipäeva ümbritsevad kombed on mitmekesised. Paljudes Saksamaa ja Hollandi linnades osalevad lapsed laternaparaadidel (Lanternelaufen), mida sageli juhib Püha Martinit esindav rattur. Need paraadid lõpevad sageli suure mardipäeva lõkkega, mida paljudes piirkondades tuntakse Funkentagi nime all. Lisaks degusteeritakse selle aasta esimest veini, mis annab festivalile oma võlu – eriti viinamarjakasvatuspiirkondades.
Tüüpiline mardipäeva söök on mardihani, mida serveeritakse sageli punase kapsa ja pelmeenidega. Viimastel aastatel on suurenenud suundumus piirkondlikele mahekarjamaal kasvatatavatele hanedele. Hanesöömise traditsioon pole mitte ainult kulinaarne, vaid ka ajaloo ja kultuuri väljendus.
Pidustused Euroopas
Mardipäeval on eri maades erinev tähendus. Näiteks Austrias tähistatakse Martinilobeni tähistamisega veiniaasta lõppu veinide degusteerimise ja kunstiüritustega. Poolas aga küpsetatakse sel päeval spetsiaalseid mandlipastaga täidetud croissante. Rootsis on mardipäeval tavaks süüa haneõhtusööki, Portugalis tähistatakse seda päeva veini ja röstitud kastanite laagerdamisega. Ka Iirimaa ja Läti lastel on oma ainulaadsed traditsioonid, mis tähistavad seda päeva.
Üldiselt ei ole mardipäev mitte ainult pidulik sündmus, vaid ka võimalus kogukonda tugevdada. Sageli kogutakse annetusi ja propageeritakse kohalikke heategevuslikke arendusi. Traditsiooni, köögi ja kogukonnavaimu koosmõjul jääb mardipäev paljudes riikides kultuurielu oluliseks osaks.